1 Ja tema ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, neist, kes siin seisavad, on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riigi tulnud olevat väega!” [1] [2] [3]
2 Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele isepäinis, ja tema muudeti nende ees. [4] [5]
3 Tema riided läksid hiilgavaks, helevalgeks otsekui lumi, nagu neid ükski vanutaja maa peal ei suuda teha nii heledaks.
4 Ja Eelija ühes Moosesega ilmus neile, ja nad kõnelesid Jeesusega.
5 Ja Peetrus kostis ning ütles Jeesusele: „Rabi, siin on hea olla! Teeme nüüd kolm telki: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe!” [6]
6 Aga ta ei teadnud, mida öelda, sest nad olid täis kartust.
7 Siis tuli pilv ja heitis varju nende üle; ja hääl kostis pilvest: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!” [7] [8]
8 Ja kui nad äkitselt ümber vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui üksnes Jeesust eneste juures.
9 Ja kui nad mäelt alla läksid, keelas ta neid, et nad ühelegi ei jutustaks, mis nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on surnuist üles tõusnud. [9] [10]
10 Ja nad pidasid meeles selle sõna ja küsisid isekeskis: „Mis tähendab surnuist üles tõusta?” [11]
11 Siis nad küsisid temalt ning ütlesid: „Miks kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab enne tulema?” [12]
12 Aga tema ütles neile: „Eelija tuleb küll enne korda seadma kõike. Ent kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et ta peab palju kannatama ja teda peetakse halvaks?
13 Aga ma ütlen teile, et ka Eelija on tulnud ja et nad tegid temale, mida nad tahtsid, nõnda nagu temast on kirjutatud!”
14 Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägi ta palju rahvast nende ümber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega. [13]
15 Ja kohe, kui rahvahulk teda nägi, kohkusid kõik ja jooksid temale vastu ning teretasid teda. [14]
16 Ja ta küsis nendelt: „Miks te vaidlete nendega?”
17 Siis vastas keegi rahva seast: „Õpetaja, ma tõin su juurde oma poja, kellel on keeletu vaim;
18 ja kus ta iganes tuleb tema kallale, kisub ta teda, ja tema ajab vahtu ja kiristab hambaid ja kuivetub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid ta välja, kuid nad ei suutnud!” [15]
19 Aga tema vastas neile ja ütles: „Oh sina uskmatu tõug! Kui kaua ma pean olema teie juures? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge ta minu juurde!” [16]
20 Ja nad tõid ta tema juurde. Ja kohe, kui ta Jeesust nägi, raputas vaim teda ja ta kukkus maa peale ja aeles ning ajas vahtu. [17]
21 Ja ta küsis tema isalt: „Kui kaua aega see on temal olnud?” Tema vastas: „Lapsest saadik!
22 See on teda mitu puhku küll tulle, küll vette visanud, et teda hukata; aga kui sa kuidagi võid, siis olgu sul meist hale meel ning aita meid!” [18]
23 Aga Jeesus ütles temale: „Sa ütled: kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub!”
24 Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: „Ma usun, aita mu uskmatust!” [19]
25 Aga nähes, et rahvast ikka rohkem kokku jooksis, sõitles Jeesus rüvedat vaimu ning ütles temale: „Sina, keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind: mine temast välja ja ära tule enam tema sisse!” [20]
26 Siis see kisendas ja raputas teda väga ja väljus. Ja poiss jäi otsekui surnuks, nõnda et mitmed ütlesid: „Ta on surnud!”
27 Kuid Jeesus hakkas ta käest kinni ja tõstis ta üles; ja ta tõusis püsti.
28 Ja kui ta koju tuli, küsisid ta jüngrid temalt isepäinis: „Miks meie ei võinud teda välja ajada?” [21]
29 Tema ütles neile: „See sugu ei või teisiti välja minna kui vaid palvega!” [22]
30 Ja nad läksid sealt ära ja rändasid läbi Galilea. Ja ta ei tahtnud, et keegi saaks teada.
31 Sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile: „Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolmandal päeval üles!” [23]
32 Aga nemad ei saanud aru sellest sõnast ja kartsid temalt küsida. [24]
33 Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju jõudes ta küsis neilt: „Mille üle te teel vaidlesite?” [25]
34 Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem.
35 Ja tema istus maha ja kutsus need kaksteist ning ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest viimne ja kõikide teenija!” [26]
36 Ja ta võttis lapse ja pani selle nende keskele, ja kaisutas teda ja ütles neile: [27]
37 „Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu, ja kes iganes mind vastu võtab, see ei võta mind vastu, vaid teda, kes mind on läkitanud!”
38 Johannes ütles temale: „Õpetaja, me nägime sinu nimel kurje vaime välja ajavat meest, kes meid ei järgi, ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meid!” [28] [29]
39 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo minu nimel ja suudab sedamaid rääkida minust kurja.
40 Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! [30]
41 Sest kes teid joodab karikatäie veega minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast! [31]
42 Ja kes pahandab üht neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks! [32]
43 Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse, kustumatusse tulle, [33]
44 [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!]
45 Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse põrgusse,
46 [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!]
47 Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse,
48 kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!
49 Sest igaüht peab tulega soolatama!
50 Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!” [34]