1 Kui Jeesus kõik need kõned oli lõpetanud, ütles ta oma jüngritele:
2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!”
3 Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas, [1] [2]
4 ja pidasid isekeskis nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa.
5 Aga nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et mässu ei tõuseks rahva seas!” [3]
6 Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona kojas, [4] [5]
7 tuli ta juurde naine, kel oli ühes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle tema pea peale, kui ta lauas istus. [6] [7]
8 Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: „Mistarvis on see raiskamine?
9 Sest selle oleks võinud ära müüa hulga raha eest ja anda vaestele.”
10 Aga kui Jeesus seda märkas, ütles ta neile: „Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju mulle heateo teinud! [8]
11 Sest vaeseid on alati teie juures, mind aga ei ole teil mitte alati.
12 Sest salvi minu ihu peale valades tegi ta seda minu matmiseks.
13 Tõesti ma ütlen teile, et kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse tema mälestuseks ka sellest, mis ta on teinud.”
14 Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juurde [9] [10] [11]
15 ning ütles: „Mis te mulle tahate anda, kui ma ta annan teie kätte?” Nad pakkusid temale kolmkümmend hõbetükki. [12] [13]
16 Ja sellest ajast ta otsis parajat aega teda ära anda. [14]
17 Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid temale: „Kus sa tahad, et me sulle valmistame paasasöömaaja?” [15]
18 Tema ütles: „Minge linna ühe mehe juurde ja öelge talle: Õpetaja ütleb: mu aeg on ligi, sinu juures ma pean paasasöömaaja oma jüngritega.” [16]
19 Ja jüngrid tegid nõnda, kuidas Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasatalle. [17]
20 Aga kui õhtu tuli, istus ta lauda oma kaheteistkümne jüngriga. [18]
21 Ja kui nemad sõid, ütles ta: „Tõesti ma ütlen teile, üks teie seast annab mind ära!” [19]
22 Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järel temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?” [20]
23 Tema vastas ning ütles: „Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mind ära. [21]
24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud; aga häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse! Hea oleks sellele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!” [22]
25 Siis kostis Juudas, ta äraandja, ning ütles: „Ega ometi mina see ole, rabi?” Tema ütles talle: „Sina jah!” [23]
26 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” [24]
27 Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: „Jooge kõik selle seest! [25]
28 Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.
29 Aga ma ütlen teile: nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut oma Isa riigis!” [26]
30 Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja Õlimäele. [27]
31 Siis ütleb Jeesus neile: „Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse! [28] [29]
32 Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse.” [30]
33 Siis Peetrus kostis ning ütles temale: „Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!” [31]
34 Jeesus ütles talle: „Tõesti ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk on laulnud, salgad sa mind kolm korda!” [32]
35 Peetrus ütleb temale: „Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!” Samuti ütlesid ka kõik jüngrid.
36 Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles oma jüngritele: „Istuge siin niikaua, kui ma lähen sinna ja palvetan!” [33]
37 Ja ta võttis enese juurde Peetruse ja kaks Sebedeuse poega, ja hakkas kurvaks minema ning ahastust tundma. [34]
38 Siis ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!”
39 Ja ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” [35] [36] [37]
40 Ja ta tuli oma jüngrite juurde ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Nii te siis ei suutnud ühtki tundi minuga valvata? [38]
41 Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!” [39]
42 Taas läks ta teist korda ära, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui see ei või muidu mööda minna kui et ma selle joon, siis sündigu sinu tahtmine!” [40]
43 Ja ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest. [41]
44 Ja ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmandat korda ja ütles jälle needsamad sõnad. [42]
45 Siis tuleb ta oma jüngrite juurde ja ütleb neile: „Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
46 Tõuske üles, lähme! Vaata, see on ligidal, kes mind ära annab!”
47 Ja kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga ühes suur jõuk mõõkade ja nuiadega ülempreestrite ja rahva vanemate poolt. [43]
48 Aga ta äraandja oli neile andnud märgu ja öelnud: „Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!” [44]
49 Ja kohe ta astus Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi!” ja andis temale suud. [45]
50 Aga Jeesus ütles talle: „Sõber, mispärast oled sa siin?” Siis nad tulid tema juurde, pistsid oma käed tema külge ja võtsid ta kinni.
51 Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära. [46]
52 Siis ütles Jeesus temale: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka! [47]
53 Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteist leegioni ingleid? [48]
54 Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?”
55 Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: „Otsekui röövli peale olete te välja tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma! Ma olen iga päev istunud teie juures pühakojas ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud.” [49]
56 Aga see kõik on sündinud, et läheksid täide prohvetite kirjad. Siis jätsid kõik jüngrid tema maha ja põgenesid ära. [50]
57 Aga need, kes Jeesuse olid kinni võtnud, viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu kirjatundjad ja vanemad olid kokku tulnud. [51]
58 Aga Peetrus järgis teda eemalt ülempreestri kojani, ja ta läks sisse ja istus maha ühes sulastega, et näha, kuidas asi lõpeb. [52]
59 Aga ülempreestrid ja kõik Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata, [53]
60 ega leidnud ühtki, ehk küll palju valetunnistajaid esile tuli. Viimaks ometi astus esile kaks [54] [55]
61 ning need ütlesid: „Tema on öelnud: ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada!” [56]
62 Siis tõusis ülempreester üles ja ütles temale: „Kas sa midagi ei vasta selle peale, mida need tunnistavad sinu kohta?” [57]
63 Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester ütles temale: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, et sa meile ütled, kas sina oled Kristus, Jumala Poeg?” [58] [59]
64 Jeesus ütleb temale: „Jah, olen! Ometi ma ütlen teile: sellest ajast te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!”
65 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Tema on Jumalat pilganud! Milleks meile veel on tunnistajaid vaja? Vaata, nüüd te olete tema jumalapilget kuulnud! [60]
66 Mis te arvate?„ Ent nemad vastasid ning ütlesid: ”Tema on surma väärt!”
67 Siis nad sülitasid temale silmi ja lõid teda rusikatega, aga mõningad peksid teda kepiga [61] [62]
68 ja ütlesid: „Ütle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes sind lõi!”
69 Aga Peetrus istus väljas sisemises õues. Ja tema juurde tuli üks tüdruk ja ütles: „Ka sina olid ühes selle galilealase Jeesusega!” [63] [64]
70 Kuid tema salgas kõikide ees ning ütles: „Ei mina saa aru, mida sa räägid!”
71 Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!” [65]
72 Tema salgas jälle vandega: „Mina ei tunne seda inimest!”
73 Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: „Tõesti, sinagi oled üks nende seast, sest su keelemurregi näitab, kust sa oled!” [66]
74 Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: „Ei mina tunne seda inimest!” Ja sedamaid laulis kukk. [67]
75 Siis tuli Peetrusele meelde Jeesuse sõna, kes talle oli öelnud: „Enne kui kukk laulab, salgad sa mind kolm korda!” Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti. [68] [69]