1 Aga kui valgeks läks, tegid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuseks tema ära tappa. [1]
2 Nad sidusid ta kinni, viisid ta ära ja andsid ta maavalitseja Pilaatuse kätte. [2]
3 Siis Juudas, kes oli ta ära andnud, nähes, et ta oli hukka mõistetud, kahetses ning tõi need kolmkümmend hõbetükki tagasi ülempreestrite ja vanemate kätte [3] [4] [5]
4 ning ütles: „Ma olen pattu teinud, et ma ära andsin süütu vere!” Aga nemad ütlesid: „Mis see meisse puutub? Vaata ise!” [6]
5 Ja ta viskas hõbetükid maha templisse ja läks kõrvale ja poos enese. [7] [8]
6 Aga ülempreestrid võtsid hõbetükid ja ütlesid: „Neid ei sünni panna ohvrikirstu, sest see on vere hind!”
7 Kuid nad pidasid nõu ning ostsid nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.
8 Selle tõttu hüütakse seda põldu verepõlluks tänapäevani.
9 Siis läks täide, mis on öeldud prohvet Jeremija kaudu: „Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbetükki Iisraeli lastelt, selle hinnatud mehe hinna, kelle nad olid hinnanud, [9]
10 ja andsin need potissepa põllu eest, nõnda nagu Issand mind oli käskinud!”
11 Aga Jeesus seati maavalitseja ette. Ja maavalitseja küsis temalt ning ütles: „Oled sa juutide kuningas?” Aga Jeesus ütles: „Jah, olen!” [10] [11] [12]
12 Kui siis ülempreestrid ja vanemad tema peale kaebasid, ei vastanud ta midagi. [13]
13 Siis ütles Pilaatus temale: „Eks sa kuule, mida kõike nad tunnistavad sinu vastu?”
14 Ent tema ei vastanud talle ühtainustki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.
15 Aga tavaliselt laskis maavalitseja pühiks rahvale vabaks ühe vangi, keda nad tahtsid. [14]
16 Ja neil oli siis kuulus vang, nimega Barabas. [15]
17 Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?” [16]
18 Sest ta teadis, et nad olid ta andnud kadeduse pärast tema kätte. [17]
19 Aga kui maavalitseja istus kohtujärjel, läkitas tema naine ta juurde ütlema: „Ärgu sul olgu ühtki tegemist selle õigega; sest ma olen täna unes palju kannatanud tema pärast!” [18] [19]
20 Aga ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka mõistma Jeesust. [20]
21 Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: „Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?” Nemad ütlesid: „Barabase!”
22 Pilaatus ütles neile: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?” Nemad ütlesid kõik: „Löödagu ta risti!” [21]
23 Maavalitseja küsis: „Mis kurja ta siis on teinud?” Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: „Löödagu ta risti!” [22]
24 Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid et kära läks veel suuremaks, võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: „Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!” [23] [24]
25 Siis vastas kõik rahvas ning ütles: „Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!”
26 Siis ta vabastas neile Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta ja andis ta risti lüüa. [25] [26] [27] [28]
27 Siis võtsid maavalitseja sõjamehed Jeesuse enestega kohtukotta ja kogusid tema juurde kokku kõik oma jõugu. [29]
28 Nad võtsid ta riidest lahti ja panid temale selga purpurmantli,
29 ja punusid kibuvitstest krooni ning panid selle temale pähe, andsid ta paremasse kätte pilliroo, heitsid ta ette põlvili maha, naersid teda ja ütlesid: „Tere, juutide kuningas!”
30 Ja nad sülitasid tema peale ja võtsid roo ning lõid sellega temale pähe.
31 Ja kui nemad teda olid naernud, võtsid nad mantli ta seljast ära ja panid ta omad riided temale selga ja viisid ta ära risti lüüa. [30] [31]
32 Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon. Seda nad sundisid kandma tema risti. [32]
33 Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealae asemeks, - [33]
34 andsid nad temale juua sapiga segatud viina. Kui ta seda oli maitsnud, ei tahtnud ta juua. [34]
35 Aga kui nad tema olid risti löönud, jaotasid nad tema riided isekeskis ja heitsid liisku nende pärast [35] [36] [37]
36 ning istusid maha ja valvasid teda seal. [38]
37 Ja tema pea kohale nad panid pealkirja, millele oli kirjutatud ta süü: „See on Jeesus, juutide kuningas!” [39]
38 Siis löödi temaga ühes risti kaks röövlit, üks paremale ja teine vasakule poole. [40]
39 Aga möödaminejad pilkasid teda, vangutasid pead [41] [42]
40 ning ütlesid: „Sina, kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!” [43]
41 Nõndasamuti naersid teda ka ülempreestrid ühes kirjatundjate ja vanematega ning ütlesid:
42 „Teisi ta on aidanud, iseennast ta ei või aidata; kui ta on Iisraeli kuningas, astugu ta nüüd ristilt maha, siis me usume temasse! [44]
43 Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd tema, kui ta tahab; sest ta on öelnud: ma olen Jumala Poeg!” [45]
44 Samuti teotasid teda röövlidki, kes ühes temaga olid risti löödud.
45 Aga kuuendal tunnil tuli pimedus üle kogu maa üheksanda tunnini. [46]
46 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Elii! Elii! Lemaa sabahtaani” see on: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?” [47]
47 Aga kui mõningad neist, kes seal seisid, seda kuulsid, ütlesid nad: „Tema kutsub Eelijat!”
48 Ja varsti jooksis üks nende seast, võttis käsna, täitis selle äädikaga, pistis pilliroo otsa ja jootis teda. [48]
49 Aga teised ütlesid: „Oota, saab näha, kas Eelija tuleb teda aitama?”
50 Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge. [49]
51 Ja vaata, templi eesriie kärises lõhki kaheks, ülemisest otsast alumiseni! Ja maa värises ja kaljud lõhkesid,
52 ja hauad läksid lahti, ja tõusis üles palju pühade ihusid, kes olid maganud, [50] [51]
53 ja tulid välja haudadest ja läksid pärast tema ülestõusmist pühasse linna ja ilmusid paljudele!
54 Aga kui pealik ja need, kes temaga ühes Jeesust valvasid, nägid maa värisevat ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!” [52]
55 Ja seal oli palju naisi kaugelt vaatamas, kes Jeesust järgisid Galileast, teda teenides; [53] [54] [55]
56 nende seas oli Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ja Joosese ema, ja Sebedeuse poegade ema. [56]
57 Aga kui õhtu kätte jõudis, tuli rikas mees Arimaatiast, Joosep nimi, kes ka oli Jeesuse jünger. [57]
58 See läks Pilaatuse juurde ja palus Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
59 Ja Joosep võttis ihu ja mähkis selle puhtasse lõuendisse [58] [59]
60 ja pani tema oma uude hauda, mille ta oli lasknud kalju sisse raiuda; ja ta veeretas suure kivi haua uksele ja läks ära.
61 Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid seal istumas haua kohal. [60]
62 Teisel päeval, mis järgneb valmistuspäevale, tulid ülempreestrid ja variserid kokku Pilaatuse juurde [61]
63 ning ütlesid: „Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: ma tõusen kolme päeva pärast üles! [62]
64 Käsi nüüd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale: ta on surnuist üles tõusnud! Nii osutuks viimne pettus pahemaks kui esimene!”
65 Pilaatus ütles neile: „Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!” [63]
66 Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades valvurid.