1 Aga sündis, kui rahvas tema juurde tungis Jumala sõna kuulama ja ta seisis Gennesareti järve ääres, [1] [2] [3]
2 et ta nägi kaht paati järve rannas seisvat; aga kalamehed olid neist väljunud ja loputasid võrke.
3 Tema astus ühte paati, mis oli Siimona oma, ja palus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Siis ta istus maha ja õpetas rahvast paadist.
4 Aga kui ta lakkas kõnelemast, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja heitke oma võrgud välja loomuse katseks!” [4]
5 Siimon vastas ning ütles temale: „Õpetaja, me oleme kogu öö rühelnud ega ole ühtki saanud, aga sinu sõna peale ma heidan võrgud välja!” [5]
6 Ja kui nad seda tegid, said nad suure hulga kalu; ja nende võrgud rebenesid.
7 Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et nad tuleksid ja neid aitaksid. Ja nad tulid ja täitsid mõlemad paadid nõnda, et need olid vajumas.
8 Seda nähes heitis Siimon Peetrus maha Jeesuse põlvede ette ning ütles: „Issand, mine minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!”
9 Sest kohkumine oli vallanud teda ja kõiki, kes temaga olid, kalasaagi pärast, mis nad olid saanud;
10 nõndasamuti ka Jakoobust ja Johannest, Sebedeuse poegi, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda, nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma!” [6] [7] [8]
11 Ja nad vedasid paadid maale ja jätsid kõik maha ja järgisid teda.
12 Ja kui ta viibis ühes linnas, vaata, siis oli seal mees täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust nägi, heitis ta silmili maha, palus teda ning ütles: „Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha!” [9]
13 Ja ta sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid lahkus pidalitõbi temast.
14 Ja tema keelas teda seda kellelegi ütlemast. „Mine vaid” - ütles ta -„ja näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, nõnda nagu Mooses on seadnud neile tunnistuseks!” [10] [11]
15 Aga sõnum temast levis laiemale, ja palju rahvast tuli kokku teda kuulama ja temalt tervist saama tõbedest.
16 Aga tema läks kõrvale tühjadesse paikadesse ja palvetas seal.
17 Ja ühel päeval, kui ta õpetas, oli seal istumas varisere ja käsutundjaid, kes olid tulnud kõigist Galilea ja Judea küladest ja Jeruusalemmast; ja Issanda vägi oli seal selleks, et Jeesus terveks teeks. [12]
18 Ja vaata, mehed tõid voodiga inimese, kes oli halvatud; ja nad püüdsid teda sisse viia ja tema ette panna. [13]
19 Ja kui nad rahva pärast ei leidnud, kust nad ta oleksid saanud sisse viia, läksid nad üles katusele ja lasksid ta katuse kivide vahelt alla kõige voodiga otse Jeesuse ette maha.
20 Kui tema nende usku nägi, ütles ta: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!”
21 Siis kirjatundjad ja variserid hakkasid mõtlema ning ütlesid: „Kes see on, kes nõnda Jumalat pilgates räägib? Kes muu võib patte andeks anda kui üksnes Jumal?” [14]
22 Aga Jeesus tundis ära nende mõtlemised ja kostust andes ta ütles neile: „Mida te mõtlete oma südames? [15]
23 Kumb on hõlpsam öelda: su patud on sulle andeks antud, või öelda: tõuse üles ja kõnni?
24 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda,„ - siis ütles ta halvatule: ”Ma ütlen sulle, tõuse üles ja võta oma voodi ning mine koju!” [16]
25 Ja sedamaid tõusis ta nende nähes üles, võttis oma voodi, millel ta oli lamanud, ja läks koju Jumalale au andes.
26 Ja hämmastus valdas kõiki, ja nad andsid Jumalale au ja said täis kartust ning ütlesid: „Me oleme täna näinud imelisi asju!”
27 Pärast seda ta läks välja ja nägi tölnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja ütles temale: „Järgi mind!” [17] [18]
28 Ja ta jättis kõik maha, tõusis ja järgis teda.
29 Ja Leevi tegi temale suure võõruspeo oma majas, ja suur hulk tölnereid ja teisi oli ühes nendega lauas istumas. [19] [20]
30 Siis variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu ning ütlesid: „Miks te sööte ja joote ühes tölnerite ja patustega?” [21] [22]
31 Ja Jeesus vastas neile ning ütles: „Ei ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele!
32 Ma ei ole tulnud õigeid kutsuma meeleparandusele, vaid patuseid!” [23]
33 Aga nemad ütlesid temale: „Johannese jüngrid paastuvad sagedasti ja peavad palveid, samuti variseridegi omad, aga sinu jüngrid söövad ja joovad!” [24] [25]
34 Jeesus ütles neile: „Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?
35 Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära; siis nad paastuvad neil päevil!”
36 Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: „Ükski ei lõika paika uue kuue küljest ega pane seda vana kuue peale, muidu ta lõikab katki ka uue kuue, ja pealegi ei sobi vanale kuuele paik uue küljest. [26]
37 Ka ei pane keegi värsket viina vanadesse nahklähkreisse, muidu värske viin ratkub lähkrid ja ta jookseb maha ning lähkrid lähevad rikki;
38 vaid värske viin tuleb panna uutesse nahklähkritesse,
39 siis keegi, kes joob vana, ei himusta värsket, vaid ütleb: vana on maitsev!” [27]