1 Siis tuli Jeesus, täis Püha Vaimu, tagasi Jordani äärest, ja ta aeti Vaimu läbi kõrbe; [1] [2] [3] [4]
2 ja nelikümmend päeva kurat kiusas teda. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need möödusid, tuli temale nälg. [5] [6] [7]
3 Siis ütles kurat temale: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et ta leivaks muutuks!” [8] [9]
4 Jeesus vastas temale: „Kirjutatud on, et inimene ei ela ükspäinis leivast!” [10]
5 Siis kurat viis tema kõrgele ning näitas talle kõik maailma kuningriigid viivu ajaga. [11]
6 Ja kurat ütles temale: „Ma annan sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende auhiilguse, sest see on antud minule ja mina annan selle, kellele ma iganes tahan.
7 Kui sa nüüd kummardad minu ette, on kõik sinu!”
8 Jeesus vastas ning ütles temale: „Kirjutatud on: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” [12]
9 Ja ta viis tema Jeruusalemma ja asetas ta pühakoja harjale ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla; [13]
10 sest on kirjutatud: ta annab oma inglitele käsu sinu pärast, et nad sind hoiaksid
11 ja et nad sind kätel kannaksid, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks!”
12 Jeesus vastas ning ütles temale: „Öeldud on: sa ei tohi Issandat, oma Jumalat kiusata!”
13 Ja kui kurat kõik kiusamise oli lõpetanud, läks ta temast eemale mõneks ajaks. [14]
14 Ja Jeesus läks tagasi Vaimu väes Galileasse; ja kuuldus temast levis kogu ümberkaudsele maale. [15]
15 Ja ta õpetas nende kogudusekodades, ja kõik andsid temale au.
16 Ja ta tuli Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema. [16] [17] [18]
17 Ja tema kätte anti prohvet Jesaja raamat. Ja kui ta raamatu avas, leidis ta koha, kuhu oli kirjutatud: [19] [20]
18 „Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse, [21]
19 kuulutama Issanda meelepärast aastat!”
20 Ja kui ta raamatu oli kokku keeranud, andis ta selle kojasulase kätte ja istus maha; ja kõikide silmad kogudusekojas olid sihitud tema peale. [22]
21 Ta hakkas neile kõnelema: „Täna on see kiri täide läinud teie kuuldes!” [23]
22 Ja kõik tunnustasid teda ja panid imeks neid armu sõnu, mis lähtusid ta suust, ning ütlesid: „Eks see ole Joosepi poeg?” [24] [25]
23 Siis ta ütles neile: „Küllap te mulle ütlete selle vanasõna: arst, aita iseennast! Neid suuri asju, mida me oleme kuulnud Kapernaumas sündinud olevat, tee ka siin oma kodukohas!”
24 Aga ta ütles: „Tõesti ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole meelepärane oma kodumaal. [26]
25 Tõepoolest ma ütlen teile: palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija ajal, mil taevas oli kinni pandud kolm aastat ja kuus kuud, kui suur nälg tuli üle kogu maa;
26 aga ei ühegi juurde nende seast ei läkitatud Eelijat kui vaid Sareptasse Siidonimaale lesknaise juurde.
27 Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, aga ükski neist ei saanud puhtaks kui vaid Naaman, see süürlane!”
28 Seda kuuldes said kõik kogudusekojas täis viha, [27]
29 ja tõusid ning tõukasid tema linnast välja ja viisid ta üles mäerünkale, millele nende linn oli ehitatud, et teda kukutada ülepeakaela alla.
30 Aga tema sammus nende keskelt läbi ja läks oma teed.
31 Ja ta tuli Kapernauma, Galilea linna, ja õpetas neid hingamispäevil. [28] [29]
32 Ja nemad hämmastusid tema õpetusest, sest ta sõnal oli meelevald.
33 Ja kogudusekojas oli mees, kellel oli rüveda pahareti vaim, see kisendas suure häälega: [30]
34 „Oeh, mis on meil sinuga tegemist, Jeesus Naatsaretlane? Oled sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen sind, kes sa oled, Jumala Püha!”
35 Siis Jeesus sõitles teda ning ütles: „Ole vait ja mine temast välja!” Ja kuri vaim viskas ta maha nende keskele ja väljus temast ega teinud talle ühtki kahju.
36 Ja kohkumine valdas kõiki, ja nad rääkisid isekeskis ning ütlesid: „Mis lugu see on, et ta meelevalla ja väega käsib rüvedaid vaime, ja need väljuvad?” [31]
37 Ja kuuldus temast levis kõigisse ümberkaudse maa paikadesse.
38 Aga ta tõusis üles kogudusekojast ja läks Siimona kotta. Ja Siimona ämm oli haige raskes palavikus, ja nad palusid teda tema pärast. [32] [33]
39 Ja ta astus tema juurde ja ähvardas palavikku, ja see lahkus temast. Ja sedamaid tõusis naine üles ja ümmardas neid.
40 Aga kui päike looja läks, tõid kõik, kellel oli haigeid mõnesugustes tõbedes, need tema juurde, ja ta pani igaühe peale oma käed ning tegi nad terveks. [34] [35]
41 Aga ka kurjad vaimud läksid paljudest välja kisendades ning öeldes: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja tema sõitles neid ega lubanud neid rääkida, sest et nad teadsid tema olevat Kristuse. [36]
42 Ja päeva tulles väljus ta ja läks tühja paika; kuid rahvahulgad otsisid teda ning tulid tema juurde. Ja nad pidasid teda kinni, et ta ei läheks ära nende juurest. [37] [38]
43 Aga tema ütles neile: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala riigi evangeeliumi, sest selleks ma olen läkitatud!” [39]
44 Ja ta jutlustas Galilea kogudusekodades. [40]