1 Aga kui tema astus mäelt alla, järgis teda palju rahvast. [1]
2 Ja vaata, pidalitõbine tuli ja heitis maha tema ette ning ütles: „Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha!”
3 Siis Jeesus sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid sai ta oma pidalitõvest puhtaks.
4 Ja Jeesus ütles temale: „Katsu, et sa seda ühelegi ei ütle, vaid mine näita ennast preestritele ja vii ohvriand, mille Mooses on seadnud, neile tunnistuseks!” [2]
5 Aga kui Jeesus saabus Kapernauma, tuli tema juurde sõjapealik, palus teda [3] [4] [5]
6 ning ütles: „Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas suures valus!” [6]
7 Jeesus ütles temale: „Ma tulen ja teen ta terveks.” [7]
8 Aga sõjapealik kostis ja ütles: „Issand, mina pole väärt, et sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb.
9 Sest ma isegi olen inimene valitsuse all, ja minu käsu all on sõjamehi. Ja kui ma ütlen ühele: mine! siis ta läheb ja teisele: tule! siis ta tuleb ja oma orjale: tee seda! siis ta teeb.”
10 Kui Jeesus seda kuulis, imestas ta ja ütles neile, kes teda järgisid: „Tõesti ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis ma ei ole leidnud nii suurt usku! [8]
11 Ent ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, [9] [10]
12 aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!”
13 Ja Jeesus ütles sõjapealikule: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!” Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil. [11]
14 Ja Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämma olevat maas palavikus. [12] [13]
15 Siis Jeesus võttis ta käest kinni ja palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ja ümmardas teda.
16 Aga õhtu tulles toodi tema juurde palju seestunuid; ja ta ajas vaimud välja sõnaga ja tegi haiged terveks, [14]
17 et läheks täide, mis on öeldud prohvet Jesaja kaudu: „Tema võttis enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!” [15]
18 Aga kui Jeesus nägi rahvahulka enese ümber olevat, käskis ta minna teisele poole järve. [16] [17]
19 Ja tema juurde tuli üks kirjatundja ja ütles temale: „Õpetaja, ma tahan sind järgida, kuhu sa iganes lähed!” [18] [19]
20 Siis Jeesus ütles temale: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna!” [20]
21 Ka keegi teine jüngritest ütles temale: „Issand, luba mind enne minna ja matta oma isa.” [21]
22 Aga Jeesus ütles temale: „Järgi mind ja lase surnuid oma surnud matta!” [22]
23 Ja kui tema astus paati, läksid ta jüngrid tema järel. [23]
24 Ja vaata, suur maru tõusis merel, nõnda et paat lainetega kaeti. Aga tema magas. [24]
25 Siis jüngrid tulid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: „Issand aita! Me hukkume!”
26 Tema ütles neile: „Miks te olete arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis üles ja sõitles tuult ja merd. Ja meri jäi täiesti vaikseks. [25] [26]
27 Aga inimesed imestasid ja ütlesid: „Mis mees see küll on, et isegi tuuled ja meri kuulevad tema sõna!”
28 Ja kui ta jõudis teisele poole järve gadaralaste maale, kohtasid teda kaks haudadest tulnud seestunut, kes olid väga hirmsad, nii et ükski ei saanud käia seda teed. [27] [28] [29]
29 Ja vaata, nemad kisendasid ning ütlesid: „Mis on sul meiega tegemist, sa Jumala Poeg? Oled sa siia tulnud meid enneaegu vaevama?” [30]
30 Aga kaugel neist oli suur seakari söömas. [31]
31 Ja kurjad vaimud palusid teda ning ütlesid: „Kui sa meid välja ajad, siis läheta meid seakarja sisse!”
32 Ja ta ütles neile: „Minge!” Siis nad läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre ja suri vette. [32]
33 Aga karjased põgenesid ja läksid linna ning andsid teada kõik ja mis oli sündinud seestunutega.
34 Ja vaata, kogu linn läks välja Jeesusele vastu. Ja kui nad teda nägid, palusid nad teda, et ta nende rajadest ära läheks. [33]