1 Ja ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus oma linna.
2 Ja vaata, nad kandsid tema juurde halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!” [1]
3 Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „See pilkab Jumalat.” [2]
4 Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames? [3]
5 Sest mis on kergem öelda: su patud antakse sulle andeks, või öelda: tõuse üles ja kõnni?
6 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis ta ütleb halvatule: tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!”
7 Ja see tõusis üles ja läks koju.
8 Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, kes annab inimestele niisuguse meelevalla.
9 Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat ja ütles temale: „Järgi mind!” Ja see tõusis ja järgis teda. [4]
10 Ja kui ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tölnereid ja patuseid ning istusid lauas ühes Jeesuse ja ta jüngritega. [5] [6]
11 Seda nähes ütlesid variserid ta jüngritele: „Mispärast teie õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega!” [7]
12 Aga kui tema seda kuulis, ütles ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.
13 Ent minge ja õppige, mis see on: ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!” [8] [9]
14 Siis tulid Johannese jüngrid tema juurde ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?” [10] [11]
15 Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse ja siis nad paastuvad.
16 Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. [12]
17 Ei valata ka mitte värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad.”
18 Kui tema seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem ja langes maha tema ette ning ütles: „Minu tütar suri praegu, aga tule ja pane oma käsi tema peale, siis ta saab elavaks!” [13]
19 Ja Jeesus tõusis ja läks ta järel, samuti ta jüngrid.
20 Ja vaata, naine, kes oli kaksteist aastat veritõbe põdenud, tuli tema selja taha ja puudutas tema kuue palistust. [14] [15]
21 Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin ma vaid puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!”
22 Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal tunnil. [16]
23 Ja kui Jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast, [17]
24 ütles ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid teda.
25 Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks ta sisse ja võttis tema käest kinni, ja tütarlaps tõusis üles.
26 Ja sõnum sellest levis üle kogu selle maa. [18]
27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis teda kaks pimedat, karjudes ning öeldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!” [19] [20]
28 Kui ta tuppa astus, tulid need pimedad tema juurde, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et ma võin seda teha?” Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!”
29 Siis ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”
30 Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!” [21]
31 Aga nemad läksid välja ja tegid tema kuulsaks kogu sellel maal.
32 Kui need olid välja läinud, vaata, siis toodi ta juurde keeletu mees, kes oli seestunud. [22]
33 Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!” [23]
34 Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab ta kurje vaime välja.” [24]
35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga. [25] [26]
36 Aga kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.
37 Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. [27] [28]
38 Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele.”