© 2010 Urantia Sihtasutus
21:0.1 LOOJAD-Pojad on kohalike aja ja ruumi universumite loojad ning valitsejad[1]. Nende universumiloojate ja -suveräänide päritolu on kahene, liites endas nii Jumal-Isa kui ka Jumal-Poja iseloomulikke jooni. Ent iga Looja-Poeg erineb kõikidest teistest, igaüks neist on oma olemuse ja isiksuse poolest täiesti omanäoline — igaüks on oma päritollu kätketud täiuslikku jumalikkuseideaali esindav „ainusündinud Poeg”[2].
21:0.2 Kohaliku universumi korrastamise, arendamise ja täiustamise hiigeltöö käigus naudivad need kõrged Pojad alati Kõikse Isa toetavat heakskiitu. Loojate-Poegade suhe oma Paradiisi-Isaga on liigutav ja ületamatu. Ei saa olla kahtlust, et jumaluslike vanemate sügav kiindumus oma jumalikesse järeltulijatesse ongi lätteks sellele imekaunile ja peaaegu jumalikule armastusele, mida isegi surelikud vanemad oma laste vastu tunnevad.
21:0.3 Need esmased Paradiisi-Pojad isikustatakse Miikaelidena. Kui nad suunduvad Paradiisist välja oma universumeid rajama, tuntakse neid Loojate-Miikaelidena. Siis, kui nad on saavutanud ülima valitsejaliku võimu, kutsutakse neid Meister-Miikaelideks. Mõnikord nimetame me teie Nebadoni universumi suverääni Kristus-Miikaeliks. Ikka ja alati valitsevad nad „Miikaeli klassi” põhimõtete järgi, on ju Miikael kõige esimese nende klassi kuuluva ja nende kõigiga olemuslikult sarnaneva Poja nimi.
21:0.4 Algne ehk esmasündinud Miikael pole mitte kunagi kogenud kehastumist aineliseks olendiks, kuid ta on seitse korda teinud läbi vaimse loodud-olendi tõusukogemuse Havona seitsmes ringluses, liikudes välimistelt sfääridelt keskse loodu sisima ringluse suunas. Miikaelide klass tunneb kogu suuruniversumit otsast otsani ning aja ja ruumi laste põhiliste kogemuste hulgas ei leidu mitte midagi niisugust, milles Miikaelid ei oleks isiklikult osalenud; nad on osa saanud nii jumalikust olemusest kui ka teie olemusest — see tähendab kõikidest olemustest, kõrgeimast kuni kõige madalamani välja.
21:0.5 Siis, kui esmased Paradiisi-Pojad kõikide asjade keskmesse nõu pidama kogunevad, juhatab neid algne Miikael. Hiljuti registreerisime me Uversal kõikehaarava uudise Paradiisisaarel toimunud ebatavalisest konklaavist, kus vanemlikena olid kokku tulnud sada viiskümmend tuhat Loojat-Poega, et arutada universumite universumi ühtlustamise ja stabiliseerimise progressiga seonduvaid küsimusi. See rühm koosnes valitud Suveräänidest-Miikaelidest, seitse korda annetunud Poegadest.
21:1.1 Kui Igaveses Pojas peituv absoluutse vaimse mõisteloome täius kohtab Kõiksesse Isasse kätketud absoluutse isiksuse kontseptsiooni täiust ning selline loov ühendus on saavutatud lõplikult ja täielikult, kui sünnib niisugune vaimu absoluutne ühtsus ja isiksusekontseptsiooni lõpmatu identiteet, siis saab ühe sähvatusega olevaks uus ja algne Looja-Poeg. See toimub silmapilkselt, ilma et kumbki lõpmatutest Jumalustest kaotaks midagi oma isiksusest või õigustest: olevaks saanud Looja-Poeg on täiusliku ideaali ja võimsa mõtte ainusündinud Poeg ning nende kahe ühendus annabki tulemuseks selle uue, võimsa ja täiusliku looja-isiksuse.
21:1.2 Iga Looja-Poeg kujutab endast universumite universumi kahe igioleva Looja igavese ja täiusliku meele algupäraste kontseptsioonide täiusliku ühenduse ainusündinud ja ainsana sündida võivat järeltulijat[3]. Enam kunagi ei saa olla teist samasugust Poega, sest iga Looja-Poeg on piiranguteta, lõpetatud ja lõplik väljendus ning kõige selle kehastus, mis sisaldab kõikide jumalike reaalsuste kõikide võimaluste kõikide joonte kõiki faase — kõiki neid jumalikke reaalsusi, mida terve igaviku vältel võiks ühinenud jumalikest loomepotentsiaalidest leida, mis võiksid neis potentsiaalides väljenduda või neist välja areneda ja mis ühinesid, et võiks olevaks muutuda Miikael-Poeg. Iga Looja-Poeg on oma jumalikku päritolu aluseks olevate ühendatud jumaluskontseptsioonide absoluut.
21:1.3 Põhimõtteliselt tuletub nende Loojate-Poegade jumalik olemus võrdsel määral nii ühe kui ka teise Paradiisi-vanema omadustest. Nad kõik saavad osa Kõikse Isa jumaliku olemuse täiusest ning Igavese Poja loovuslikest õigustest, ent kui jälgime, kuidas Miikaelide toimimine universumites praktiliselt avaldub, võime täheldada ilmseid erinevusi. Mõned Loojad-Pojad näivad rohkem sarnanevat Jumal-Isaga, teised aga rohkem Jumal-Pojaga. Nii näiteks lubab Nebadoni universumi haldamise kulg arvata, et seda valitseva Looja-Poja iseloom meenutab rohkem Igavese Ema-Poja oma. Edasi tuleb ka nentida, et mõningaid universumeid valitsevad Paradiisi-Miikaelid, kes tunduvad võrdsel määral sarnanevat nii Jumal-Isa kui ka Jumal-Pojaga. Need tähelepanekud ei sisalda mitte mingit kriitikat, vaid kujutavad endast lihtsalt fakti nentimist.
21:1.4 Mulle pole teada kõikide olemasolevate Loojate-Poegade täpne arv, kuid mul leidub piisavalt põhjust arvata, et neid on rohkem kui seitsesada tuhat. Teame, et Päevilt Ühtseid on täpselt seitsesada tuhat ja neid enam juurde ei looda. Täheldame sedagi, kuidas praeguse universumiajastu jaoks koostatud plaanid näivad kinnitavat, et igasse kohalikku universumisse paigutatakse Kolmsuse nõuandva suursaadikuna üks Päevilt Ühtne. Lisaks paneme tähele, et Loojate-Poegade pidevalt kasvav arv ületab juba praegu Päevilt Ühtsete oma, mis püsib muutumatuna. Ent meile ei ole kunagi teatatud, mis saab seitsmesaja tuhande piiri ületavatest Miikaelidest.
21:2.1 Esmasesse klassi kuuluvad Paradiisi-Pojad on kõik oma maailmade, kohalike aja ja ruumi universumite ehk seitsme areneva superuniversumi põhiliste loomeüksuste kujundajad, loojad, ehitajad ning haldajad[4]. Loojal-Pojal on lubatud valida endale kosmoses välja tulevase kosmilise tegutsemise paik, ent veel enne, kui ta tohib alustada isegi oma universumi füüsilist korrastamist, tuleb tal oma kavandatud tegevuseks valitud superuniversumis paiknevas mitmesuguses loodus läbi teha pikk vaatlusperiood, mille vältel ta õpib tundma oma vanemate vendade jõupingutusi. Ja veel enne kõike seda peab Miikael-Poeg olema omandanud pika ja ainukordse kogemuse Paradiisi vaatlemise ja Havona koolituse vallas.
21:2.2 Kui Looja-Poeg lahkub Paradiisist, et universumiloomise avastusretkele asuda ning saada enese kujundatud kohaliku universumi juhiks, praktiliselt selle Jumalaks, siis leiab ta ennast esimest korda väga lähedases kontaktis Kolmanda Allika ja Keskmega, mitmeski suhtes temast lausa sõltuvana. Ehkki Lõpmatu Vaim püsib koos Isa ja Pojaga kõikide asjade keskuses, on tema osaks toimida iga Looja-Poja tõelise ja tõhusa abilisena. Seepärast saadabki igat Loojat-Poega üks Lõpmatu Vaimu Loovatest Tütardest, see olend, kelle saatuseks on saada uue kohaliku universumi Jumalikuks Hoolekandjaks ehk Emavaimuks.
21:2.3 Miikael-Poja lahkumine vabastab niisugusel juhul tema loojaeesõigused Paradiisi Allikatest ja Keskmetest igaveseks ajaks ning neid eesõigusi jäävad kitsendama ainult mõned teatud piirangud, mis johtuvad sellest, et need Allikad ja Keskmed olid varem olemas, ning samuti mõningatest teistest varasematest jõududest ja kohalolekutest. Kohaliku universumi Isa peaaegu et kõikvõimsatel loojaeesõigustel on järgmised piirangud:
21:2.4 1. aineenergiat valitseb Lõpmatu Vaim. Enne kui osutub võimalikuks luua midagi uut suurt või väikest või sooritada mõnda uut aineenergia teisendamist, peab Looja-Poeg hankima selleks Lõpmatu Vaimu nõusoleku ja kindlustama aktiivse koostöö;
21:2.5 2. loodud-olendite kavandeid ja liike kontrollib Igavene Poeg. Enne kui Looja-Poeg võib asuda ükskõik missuguse uut liiki olendi või uue kujundusega olendi loomisele, tuleb tal selleks saada Igavese ja Algse Ema-Poja nõusolek;
21:2.6 3. isiksust kavandab ja annetab Kõikne Isa.
21:2.7 Olendi loomiseelsed olemistegurid määravad ära meele liigid ja algkujud. Kui need on loodud-olendi (kas isikulise või mitteisikulise) moodustamiseks ühendatud, annetab meele Kolmas Allikas ja Kese, kes on kõikide Paradiisi-Loojatest madalamate olendite jaoks meele-hoolekande universaalne läte.
21:2.8 Kontroll vaimu kavandite ja liikide üle sõltub sellest, millisel tasandil nad avalduvad. Lõppkokkuvõttes juhib vaimset kavandamist Kolmsus või siis teevad seda kolmsusisiksuste — Isa, Poja ja Vaimu — Kolmsusele eelnevad vaimuannetused[5].
21:2.9 Kui selline täiuslik ja jumalik Poeg on oma universumi jaoks valitud asupaiga kosmoses enda valdusse võtnud, kui universumi ainestumise ja summaarse tasakaalu esmased küsimused on lahendatud, kui Poeg on teda täiendava Lõpmatu Vaimu Tütrega tõhusa ja ühistoimelise töise liidu sõlminud, siis panevadki mainitud Universumi-Poeg ja kõnealune Universumi-Vaim aluse sellele ühendusele, millest on määratud saama nende kohaliku universumi laste lugematute hulkade algallikas. Selle sündmusega seoses muutub olemuslikult Paradiisi Lõpmatu Vaimu fookustumine Loovas Vaimus ning temas saavad ilmsiks kohaliku universumi Emavaimu isikulised omadused.
21:2.10 Sellest hoolimata, et kõik Loojad-Pojad sarnanevad jumalikult oma paradiislike vanematega, ei ole ükski neist täpselt teise moodi: igaüks on nii oma olemuse kui ka isiksuse poolest kordumatu, eriline, ainukordne ja algupärane. Ja kuna igaüks on oma maailma eluplaani arhitekt ja looja, siis kindlustab just mainitud erilisus selle, et eripärased on ka nende haldusalad — ja seda Miikaelist lähtuva elueksistentsi igas kujus ja faasis, mis võib olla kas loodud või siis seal hiljem arenenud. Järelikult erinevad ka ühe või teise kohaliku universumi sünnipära olevad loodud-olendite klassid omavahel üsna suuresti. Pole olemas kahte kohalikku universumit, mida haldaksid või asustaksid kahese päritoluga, omavahel igas suhtes täiesti identsed põlisolendid. Kõikides superuniversumites on pooled nende loomupärastest omadustest üsna sarnased, sest tulenevad ühetaolistest Loovatest Vaimudest, aga teine pool, mis lähtub üksteisest erinevatest Loojatest-Poegadest, on erinev. Kuid selline mitmepalgelisus ei iseloomusta neid loodud-olendeid, kes pärinevad ainult Loovast Vaimust, ega ka neid tähtsaid olendeid, kelle koduks on keskne universum või superuniversumid.
21:2.11 Kui Miikael-Poeg ei viibi oma universumis, siis juhib selle valitsust esmasündinud põlisolend, Helkjas Hommikutäht, kes on kohaliku universumi täitevjuht[6]. Niisugusel ajal on Päevilt Ühtsete nõuannetel ja toetusel hindamatu väärtus. Selliste eemalolekute ajaks usaldab Looja-Poeg ülemjuhtimise omaenese vaimse kohaloleku suhtes asustatud maailmades ning oma surelike laste südameis oma kaaslase, Emavaimu kätte. Kohaliku universumi Emavaim jääb alati selle universumi keskusesse, kust tema toetav hoolitsus ja vaimne hoolekanne küünib selle areneva valdusala kõige kaugematessegi osadesse.
21:2.12 Püsivaks muutunud ainelise loodu sujuvaks juhtimiseks ei ole Looja-Poja isikuline kohalolek oma kohalikus universumis tingimata vajalik. Niisugused Pojad võivad reisida Paradiisi, ja nende universumid jätkavad ikka endiselt oma hoogsat liikumist kosmoses. Nad võivad võimuohjad käest anda, et kehastuda aja lasteks, aga ikka keerlevad nende valdused endiselt oma keskme ümber edasi. Mitte mingisugune aineline moodustis ei saa olla sõltumatu Paradiisi absoluutse gravitatsiooni mõjuväljast ega Määratlematu Absoluudi kosmilise kohaloleku ülemjuhtimisest.
21:3.1 Paradiisi-Kolmsuse nõusolekul ja vastavat superuniversumit juhendava Meistervaimu kinnitusel eraldatakse Loojale-Pojale universumis teatav tegutsemispiirkond. Selle tulemusel tekib füüsiline valdamisõigus, kosmiline rentimine. Ent Miikael-Poja tõus niisugusest esialgsest ja piiranguteta valitsemisstaadiumist väljateenitud suveräänsuse kogemuslikku ülimuslikkusse saab teoks tema isiklike kogemuste tulemusel universumi loomistöös ja kehastunud kujul toimunud annetumistes. Kuni annetumistega väljateenitud suveräänsuse saavutamiseni valitseb ta Kõikse Isa asemikuna.
21:3.2 Iga Looja-Poeg võiks ükskõik mis ajal oma isikliku loodu üle täieliku suveräänsuse kehtestada, ent ta käitub targasti ega toimi nõnda. Kui ta omistaks endale enne loodud-olendina annetumisi ülima suveräänsuse, mis on välja teenimata, siis lahkuksid tema kohalikust universumist seal viibivad Paradiisi-isiksused. Ent terves aegruumilises loodus ei ole seda veel kunagi juhtunud.
21:3.3 Loojalikkuse fakt kõneleb suveräänsuse täielikkusest, aga Miikaelid eelistasid selle kogemuslikult välja teenida ja säilitasid sel kombel oma koostöö kõikide kohaliku universumi haldurkonnaga liitunud Paradiisi-isiksustega. Meile ei ole teada, et ükski Miikael oleks ealeski teisiti käitunud, ehkki neil olnuks selleks võimalus — on nad ju tõepoolest vaba tahtega Pojad.
21:3.4 Looja-Poja suveräänsus kohalikus universumis teeb läbi kuus, aga võib-olla ka seitse kogemusliku avaldumise järku. Need saavad ilmsiks sellises järjekorras:
21:3.5 1. algne asevalitsejalik suveräänsus — esialgne mõjuvõim, mida rakendab Looja-Poeg üksinda, enne kui tema kaaslaseks olev Loov Vaim on endale saanud isikulised omadused;
21:3.6 1. ühine asevalitsejalik suveräänsus — paradiisliku paari ühine valitsemine pärast seda, kui Universumi Emavaim on saavutanud isiksuse;
21:3.7 2. suurenev asevalitsejalik suveräänsus — Looja-Poja kasvav mõjuvõim tema seitsme annetumise kestel loodud-olendina;
21:3.8 3. ülim suveräänsus — seitsmendale annetumisele järgnev kindlalt väljakujunenud mõjuvõim. Nebadonis sai ülim suveräänsus alguse siis, kui Miikael oli lõpetanud annetumise Urantial. Teie planeedi ajaarvamise järgi on see väldanud veidi enam kui tuhat üheksasada aastat;
21:3.9 4. kasvav ülim suveräänsus — arenenud suhe, mis võrsub sellest, et enamik loodud-olenditega asustatud maailmadest stabiliseerub valgusesse ja ellu. Teie kohalikus universumis kuulub see järk praegu veel kuhugi tulevikku;
21:3.10 5. kolmsuslik suveräänsus — avaldub siis, kui kogu kohalik universum stabiliseerub valgusesse ja ellu;
21:3.11 6. ilmutamata suveräänsus — tulevasse universumiajastusse kuuluvad, praegu veel tundmatud suhted.
21:3.12 Kui Looja-Miikael kavandatud kohalikus universumis algse asevalitsejaliku suveräänsuse vastu võtab, tõotab ta Kolmsusele vandega mitte võtta endale ülimat suveräänsust enne, kui ta on sooritanud seitse loodud-olendina annetumist ja seda on kinnitanud superuniversumi valitsejad. Kui aga Miikael-Poeg ei saaks oma tahtmist mööda endale niisugust väljateenimata suveräänsust võtta, ei oleks ka mõtet tõotada, et ta seda ei tee.
21:3.13 Isegi annetumiseelsete ajastute vältel valitseb Looja-Poeg oma haldusalas peaaegu et ülimalt siis, kui selle üheski osas ei tule ette teisitimõtlemist. Valitsemisvõimu piiratus tuleks vaevalt üldse ilmsikski, kui suveräänsust kunagi miski ei ähvardaks. See suveräänsus, mida rakendab annetumiseelne Looja-Poeg niisuguses universumis, kus vastuhakkamist ei tunta, ei ole suurem kui suveräänsus mässulises universumis, kuid esimesel juhul ei ole suveräänsuse piirangud ilmsed, teisel juhul nad aga on seda.
21:3.14 Selleks puhuks, kui Looja-Poja mõjuvõimu või haldustegevust peaks iganes ähvardatama, rünnatama või ohtu seatama, on ta end igaveseks sidunud tõotusega oma isiklikku loodut toetada, hoida ja kaitsta ning vajaduse korral ka päästa. Niisuguseid Poegi võivad tülitada või kimbutada ainult nende omaloodud olendid või siis kõrgemad olendid, kui nad seda tahaksid. Võib arvata, et kohalikust universumist kõrgematelt tasanditelt pärinevad „kõrgemad olendid” ei hakka tõenäoliselt tülitama Loojat-Poega, ja see ongi tõsi. Aga nad saaksid nii käituda, kui nad seda tahaksid. Vooruslikkus on isiksuste puhul tahteline ja olendid, kellel on vaba tahe, ei ole automaatselt õiglase meelega.
21:3.15 Enne annetumiselujärgu lõpetamist valitseb Looja-Poeg mõningate endakehtestatud suveräänsuspiirangutega, ent pärast annetumisteenistuse sooritamist teeb ta seda, toetudes omaenese tegeliku kogemuse jõule, mille ta sai eri loodud-olendite kujus ja nendesarnasena. Kui Looja on seitse korda oma loodud-olendite seas viibinud, kui annetumiselujärk on lõppenud, siis on ta kätte saanud ülima universumimõjuvõimu, temast on tulnud Meister-Poeg — suveräänne ja ülim valitseja.
21:3.16 Menetlus, mille kaudu saavutatakse ülim suveräänsus kohalikus universumis, kätkeb endas järgmised seitse kogemuslikku astet:
21:3.17 1. kehastuva annetumise läbi kogeda seitset loodud-olendite olemistaset, tehes seda iga tasandi loodud-olendite kujus;
21:3.18 2. kogemuslikult pühenduda Seitsmes Meistervaimus isikustuva Paradiisi Jumaluse seitsmekordse tahte igale faasile;
21:3.19 3. teha läbi kõigi seitsme loodud-olendite tasandi kogemus, sooritades samal ajal vastavalt ühe seitsmest pühendumisest Paradiisi Jumaluse tahtele;
21:3.20 4. kirjeldada Paradiisi Jumalusele ja kõikidele universumi intellektiolenditele kogemust, milline on loodud-olendi elu kõrghetk igal loodud-olendite tasandil;
21:3.21 5. igal loodud-olendite tasandil kogemuslikult ilmutada vastavale annetumistasandile ja tervele universumile ühte faasi Jumaluse seitsmekordse tahtest;
21:3.22 6. kogemuslikult ühendada loodud-olendi seitsmekordse kogemus seitsmese kogemusega pühendumisest Jumala olemuse ja tahte ilmutamisele;
21:3.23 7. saavutada uus ja kõrgem suhe Ülima Olendiga. Looja ja loodud-olendi niisuguse kogemuse kõikehaaravuse kajastus suurendab Ülima Jumala superuniversumlikku reaalsust ja Kõikvõimsa Ülima aegruumilist suveräänsust ning tegelikustab Paradiisi-Miikaeli ülima suveräänsuse kohalikus universumis.
21:3.24 Lahendades küsimust suveräänsusest kohalikus universumis ei tõesta Looja-Poeg mitte ainult oma sobivust valitsemiseks, vaid ilmutab ka Paradiisi Jumaluste olemust ja annab pildi nende seitsmesest suhtumisest. Kui Looja-Poeg soostub armulikult võtma enda kanda oma loodud-olendite kuju ja kogemuse, seostub tema rännuretkega see, kuidas piiritletud arusaamine adub Isa esmasust ja kuidas hindavad seda loodud-olendid. Need esmased Paradiisi-Pojad on Isa armastava olemuse ja headtegeva mõjuvõimu tõelised ilmutajad, sellesama Isa, kes koos Poja ja Vaimuga on kõikides universumimaailmades kogu jõu, isiksuse ja valitsemise kõikne juht.
21:4.1 Annetuvaid Loojaid-Poegi on seitse rühma; neid liigitatakse nõnda vastavalt sellele, kui mitu korda on nad ennast oma maailmade loodud-olenditele annetanud. Nendesse rühmadesse kuulub Poegi, kel on olemas üksnes esimene annetumiskogemus, ja neid, kes on seejärel läbinud kuni viis üha edasi areneva annetumise sfääri, ning seitsmenda ja viimase loodud-olendi ning Looja kogemust märkiva episoodini jõudnuid.
21:4.2 Avonalide annetumised leiavad alati aset surelikus kujus, Looja-Poja seitse annetumist aga hõlmavad tema ilmumise loodud-olendite seitsmel olemise tasandil ja seostuvad Jumaluse tahte ning olemuse seitsme esmase väljendumise ilmutamisega. Kõik Loojad-Pojad ilma ühegi erandita teevad läbi selle, et annavad ennast seitse korda oma loodud lastele, enne kui nad oma loodud universumites kindla ja ülima jurisdiktsiooni endale võtavad.
21:4.3 Ehkki erinevates sektorites ja universumites ei toimu need annetumised alati ühteviisi, kuulub nende hulka alati sureliku annetumise avastusretk. Viimse annetumise käigus ilmub Looja-Poeg kuskile asustatud maailma mõne kõrgema sureliku rassi esindajana — harilikult selle rühma liikmena, kellele on pärandunud suurem osa Aadama soo-omadustest. Eelnevalt on planeedile toodud Aadama sugu selleks, et parandada loomse põlvnemisega rahvaste füüsilist seisundit. Ainult üks kord oma annetuva Poja seitsmekordse elujärgu vältel sünnib Paradiisi-Miikael naisest, nagu kirjeldavad seda teie Petlemma lapsest kõnelevad kroonikad. Vaid üksainus kord elab ja sureb ta arenevate tahteolendite kõige madalama klassi liikmena.
21:4.4 Iga annetumise järel tõuseb Looja-Poeg „Isa paremale käele”, et saada oma annetumisele Isa heakskiitu ning võtta vastu juhtnööre universumiteenistuse järgmise episoodi vastu valmistumiseks[7]. Pärast seitsmendat ja viimset annetumist saab Looja-Poeg Kõikse Isa käest endale ülima mõjuvõimu ja jurisdiktsiooni oma universumi üle.
21:4.5 On üldiselt teada, et teie planeedil oma viimase ilmumise ette võtnud Jumala Poja puhul oli tegemist Paradiisi Looja-Pojaga, kes oli sooritanud oma annetumiselujärgu kuus faasi, ning järelikult siis, kui ta loobus teadlikult klammerdumast Urantial kehastunud kujul elatud elu külge, võis ta õigusega öelda ja ütleski: „See on lõpetatud,” sest see oli sõna otseses mõttes lõpetatud[8]. Tema surm Urantial viis ta annetumiselujärgu lõpule, olles viimane samm Paradiisi Looja-Poja püha tõotuse täitmisel. Ning kui seegi kogemus on läbi tehtud, saavad niisugustest Poegadest universumi ülimad suveräänid ning nad ei valitse enam Isa asemikena, vaid neile kuuluvad õigusega võim ning „kuningate Kuninga ja kõigi isandate Isanda” nimi[9]. Mõningate eranditega, millest on siinkohal juba juttu olnud, on need seitse korda annetunud Pojad oma asupaikuniversumites piiranguteta ülimad. Mis tema kohalikku universumisse puutub, siis on niisugusele võidukale ja kroonitud Meister-Pojale antud seal „kogu võim taevas ja maa peal”[10].
21:4.6 Annetumiselujärgu lõpetanud Loojaid-Poegi loetakse eri klassiks: seitsmesteks Meister-Poegadeks. Isikuliselt sarnanevad Meister-Pojad täpselt Loojate-Poegadega, kuid nad on läbi teinud niivõrd ainukordse annetumiskogemuse, et üldiselt peetakse neid omaette klassiks. Kui Looja arvab heaks annetumist sooritada, on selle tulemuseks alati vältimatu, tõeline ja jääv muudatus. Tõsi, annetunud Poeg on ikka endisel määral Looja, kuid oma olemusele on ta lisanud loodud-olendi kogemuse ning see viib ta igaveseks ajaks ära Looja-Poja jumalikkustasandilt, tõstes ta Meister-Poja kogemuslikule tasandile, sellise olendi tasandile, kes on täielikult ära teeninud õiguse universumi üle valitseda ja selle maailmasid hallata. Niisugused olendid kehastavad kõike seda, mida on võimalik saada jumalike vanemate käest, ning koondavad endas kõike sellist, mida võib saada täiustunud olendi kogemuse läbi. Miks peaks küll inimene haletsema oma madalat päritolu ja kohustuslikku arengulist elujärku, kui Jumalad ise peavad samasuguse kogemuse läbi tegema, enne kui neid arvatakse kogemuslikult vääriliseks ja pädevaks lõplikult ning täielikult valitsema oma universumivalduste üle!
21:5.1 Iga Meister-Miikaeli võim on piiramatu, sest see tuleneb kogetud ühendusest Paradiisi-Kolmsusega, ning on vaieldamatu, sest see tuleneb praktilisest kogemusest nende loodud-olenditena, kes peavad sellele mõjuvõimule alluma. Seitsmekordse Looja-Poja suveräänsus on oma olemuselt ülim, sest:
21:5.2 1. ta sisaldab endas Paradiisi Jumaluse seitsmekordse suhtumise;
21:5.3 2. temas kehastub aegruumiliste loodud-olendite seitsmekordne suhtumine;
21:5.4 3. ta kujutab endast paradiisliku suhtumise ja loodud-olendite vaatenurga täiuslikku sünteesi.
21:5.5 Niisiis haarab see kogemuslik suveräänsus endasse kogu Ülimas Olendis kulmineeruva Seitsmekordse Jumala jumalikkuse. Ning seitsmese Poja isiklik suveräänsus sarnaneb kunagi lõplikul kujul ilmuva Ülima Olendi tulevikulise suveräänsusega, hõlmates praegustes aegruumilistes piirides avalduva Paradiisi-Kolmsuse jõu ja mõjuvõimu sisu nii täielikult, kui see üldse võimalik on.
21:5.6 Kui Miikael-Poeg on kohalikus universumis saavutanud ülima suveräänsuse, minetab ta jõu ja võimaluse praegusel universumiajastul veel kunagi sootuks uut liiki olendeid luua. Ent tõik, et Meister-Poeg kaotab võime täiesti uutele olendiklassidele alust panna, ei häiri mingilgi kombel seda tööd, mida tehakse juba rajatud ja areneva elu edasiviimiseks; too hiiglaslik universumi evolutsioonikava kestab katkematult ja terviklikul kujul ikka edasi. Kui Meister-Poeg on kätte võitnud ülima suveräänsuse, siis toob see endaga kaasa ka vastutuse: isikliku pühendumise selle kõige eest hoolitsemisele ja selle üle valitsemisele, mis on juba kavandatud ja loodud, või siis kõige selle eest, mille hiljem muudavad olevaks need, kes on selleks kavandatud ja loodud. Aja jooksul võib aset leida erisuguste olendite peaaegu lõputu evolutsioon, ent enam kunagi ei hakka ainuski loodud intellektiolendi täiesti uus vorm või liik pärinema otseselt Meister-Pojast. Igas kohalikus universumis kujutab see endast esimest sammu püsiva ja muutumatu haldamise suunas, niisuguse halduse algust.
21:5.7 Seitse korda annetunud Poja tõstmine oma universumi vaieldamatuks suverääniks märgib terve ajastu väldanud kindlusetuse ja suhteliste segaduste lõpu algust. Selle sündmuse järel hajutatakse varem või hiljem see, mida pole kunagi tulevikus võimalik vaimsustada, ning hävitatakse ükskord see, mida ei õnnestu kunagi tulevikus kosmilise reaalsusega kooskõlastada. Kui lõpmatu halastuse ja seletamatu kannatlikkuse varud on maailmade loodud tahteolendite ustavuse ja kiindumuse võitmise nimel ettevõetud katsetega ammendatud, siis astuvad nende asemele õigusemõistmine ja õiglus. Selle, mida halastus parandada ei suuda, hävitab lõpuks õigusemõistmine.
21:5.8 Kui Meister-Miikaelid on kord suveräänseteks valitsejateks määratud, siis on nad oma kohalikes universumites ülimad. Nende valitsemise mõned napid piirangud johtuvad loomupäraselt teatud jõudude ja isiksuste varasemast kosmilisest eksistentsist. Muus osas on iga Meister-Poeg oma universumis nii mõjuvõimu, vastutuse kui ka haldusvõimu poolest ülim: nad on kui Loojad ja Jumalad, kes on ülimad praktiliselt kõiges. Nende universumi toimimise küsimustes ei küüni mitte keegi ega mitte miski Meister-Poegade tarkusest kõrgemale.
21:5.9 Kui Paradiisi-Miikael on tõstetud kohaliku universumi vääramatuks suverääniks, juhib ta täielikult kõiki teisi oma valduskonnas tegutsevaid Jumala Poegi ning võib valitseda vabalt, kooskõlas isiklike arusaamadega oma maailmade vajadustest. Meister-Poeg võib asustatud planeetidel suvaliselt teisendada vaimse kohtumõistmise ja evolutsiooni korraldust. Ning need Pojad koostavadki omal käel planeetide kõikide spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks mõeldud plaane ja teevad neid ka teoks. Eriti kehtib see maailmade kohta, kus nad on loodud-olendina viibinud, aga veelgi enam nende viimse annetumise maailma suhtes, selle planeedi suhtes, kus nad kehastusid surelikus kujus.
21:5.10 Meister-Pojad tunduvad olevat annetumismaailmadega täiuslikus ühenduses, ning seda mitte ainult nende maailmadega, kus nad ise on viibinud, vaid ka kõikide nendega, kus on ennast annetanud Kohtumõistja-Poeg. Sellist kontakti aitab hoida nende vaimne kohalolek ehk Tõe Vaim, keda nad saavad „valada välja kõige liha peale”[11][12]. Ka hoiavad niisugused Meister-Pojad katkematut sidet Igavese Ema-Pojaga kõikide asjade keskuses. Nende kaastundliku suhtumise ulatus küünib kõrgustes asuvast Kõiksest Isast kuni ajalikes maailmades oma planetaarset elu elavate alamate rassideni välja.
21:6.1 Arutlustes kohalike universumite seitsmeste Meister-Suveräänide olemuse või saatuse üle pole meil kellelgi õigust arvata, nagu mõistaks ta öelda autoriteetse ja lõpliku sõna, ent siiski me kõik teeme nende küsimuste kohta palju mitmesuguseid oletusi. Meile on õpetatud, et iga Paradiisi-Miikael on oma päritolu moodustava kahese jumaluskontseptsiooni absoluut, ning me usume seda, sest nii kehastab ta Kõikse Isa ja Igavese Poja lõpmatuse tegelikke faase. Täieliku lõpmatusega peavad Miikaelid seisma osalises suhtes, ent lõpmatuse selle osaga, mis nende päritoluga seostub, on nad ilmselt absoluutses suhtes. Kui me aga praegusel universumiajastul nende tööd jälgime, siis ei õnnestu meil täheldada mitte midagi, mis piiritletust kõrgemale ulatuks: kõik eeldatavalt olemasolevad, piiritletu taset ületavad võimed peaksid niisiis olema varjatud ning esialgu veel ilmutumata.
21:6.2 Olendina annetumise elujärgu lõpetamine ning tõus ülimasse universumisuveräänsusse peab märkima Miikaeli piiritletud tegutsemisvõimete täielikku vabanemist, millega käib kaasas piiritletud taset ületava teenistusliku suutlikkuse ilmnemine. Märkame ju sellega seoses, et seesuguste Meister-Poegade võime uut liiki olendeid luua on nüüd piiratud ja kahtlemata muutis säärase piirangu vajalikuks nende piiritletu taset ületava potentsiaali vabanemine.
21:6.3 Ülimalt tõenäoline, et need avaldumata loojavõimed jäävadki kogu käesoleva universumiajastu vältel varju. Ent usume, et ükskord kauges tulevikus, praegu veel kujunevates väliskosmose universumites võib seitsmekordse Meister-Poja ja seitsmenda astme Loova Vaimu ühendus absoniitlikele teenistustasanditele jõuda, millega kaasneks uute asjaolude, uute tähenduste ning uute väärtuste ilmumine lõplikku universumitähtsust omavatel transtsendentsetel tasanditel.
21:6.4 Nii, nagu Ülim Jumalus on kogemusliku teenimise läbi tegelikustumas, on iga Looja-Poeg isiklikult kätte võitmas oma äraarvamatusse olemusse peidetud paradiisliku jumalikkuse potentsiaalide teokssaamist. Urantial viibides lausus Kristus Miikael kunagi: „Mina olen tee ja tõde ja elu[13].” Ning me usume, et igavikus on Miikaelide saatuseks saada sõna otseses mõttes „teeks ja tõeks ja eluks” ning valgustada alati kõikide universumi-isiksuste teed, mis viib ülima jumalikkuse juurest läbi lõpliku absoniitsuse igavese jumaluslõplikkuse juurde.
21:6.5 [Esitanud üks Uversa Tarkuse Täiustajatest.]