Ingliskeelne Urantia raamat on alates 2006. aastast kogu maailmas avalik.
Tõlked: © 2010 Urantia Sihtasutus
THE WORLD’S RELIGIONS
MAAILMAUSUNDID
1955 131:0.1 DURING the Alexandrian sojourn of Jesus, Gonod, and Ganid, the young man spent much of his time and no small sum of his father’s money making a collection of the teachings of the world’s religions about God and his relations with mortal man. Ganid employed more than threescore learned translators in the making of this abstract of the religious doctrines of the world concerning the Deities. And it should be made plain in this record that all these teachings portraying monotheism were largely derived, directly or indirectly, from the preachments of the missionaries of Machiventa Melchizedek, who went forth from their Salem headquarters to spread the doctrine of one God—the Most High—to the ends of the earth.
2010 131:0.1 SEL ajal kui Jeesus, Gonod ja Ganid Aleksandrias viibisid, veetis noormees palju aega ja kulutas üsna suure summa oma isa rahast sellele, et koguda kogumikku maailmausundites sisalduvad õpetused Jumalast ja tema suhetest sureliku inimesega. Selle ülevaate tegemiseks maailma religioossetest õpetustest Jumaluste kohta palkas Ganid üle kuuekümne õpetatud tõlkija. See ürik näitas selgelt, et kõik need monoteismi kajastavad õpetused tulenesid suures osas otseselt või kaudselt Machiventa Melkisedeki misjonäride jutlustest, kes läksid Saalemi keskusest kõigisse maailma osadesse levitama õpetust ainsast Jumalast — Kõigekõrgemast.
1955 131:0.2 There is presented herewith an abstract of Ganid’s manuscript, which he prepared at Alexandria and Rome, and which was preserved in India for hundreds of years after his death. He collected this material under ten heads, as follows:
2010 131:0.2 Käesolevaga esitame kokkuvõtte Ganidi käsikirjast, mille ta koostas Aleksandrias ja Roomas ning mis säilis Indias veel sadu aastaid pärast tema surma. Ta koondas selle materjali kümne pealkirja alla:
1. CYNICISM
1. KÜÜNIKUTE ÕPETUS
1955 131:1.1 The residual teachings of the disciples of Melchizedek, excepting those which persisted in the Jewish religion, were best preserved in the doctrines of the Cynics. Ganid’s selection embraced the following:
2010 131:1.1 Melkisedeki õpetuste jäljed, välja arvatud need, mis olid juudi religiooni püsima jäänud, olid säilinud kõige paremini küünikute doktriinides. Ganid valis välja järgmised lõigud:
1955 131:1.2 “God is supreme; he is the Most High of heaven and earth. God is the perfected circle of eternity, and he rules the universe of universes. He is the sole maker of the heavens and the earth. When he decrees a thing, that thing is. Our God is one God, and he is compassionate and merciful. Everything that is high, holy, true, and beautiful is like our God. The Most High is the light of heaven and earth; he is the God of the east, the west, the north, and the south.
2010 131:1.2 „Jumal on ülim, ta on Kõigekõrgem taevas ja maa peal. Jumal on täiuslikuks saanud igavikuring ja ta valitseb universumite universumi üle. Ta on taevaste ja maa ainulooja. Kui ta midagi käsib, siis see nii ka on. Meie Jumal on ainus Jumal ning ta on osavõtlik ja halastav. Kõik, mis on kõrge, püha, tõeline ja kaunis, sarnaneb meie Jumalaga. Kõigekõrgem on taeva ja maa valgus; ta on ida, lääne, põhja ja lõuna Jumal.
1955 131:1.3 “Even if the earth should pass away, the resplendent face of the Supreme would abide in majesty and glory. The Most High is the first and the last, the beginning and the end of everything. There is but this one God, and his name is Truth. God is self-existent, and he is devoid of all anger and enmity; he is immortal and infinite. Our God is omnipotent and bounteous. While he has many manifestations, we worship only God himself. God knows all—our secrets and our proclamations; he also knows what each of us deserves. His might is equal to all things.
2010 131:1.3 Isegi kui maakera peaks kaduma, jääb Ülima nägu majesteetlikult ja auliselt särama. Kõigekõrgem on esimene ja viimane, kõige algus ja lõpp. On vaid see Jumal ning ta nimi on Tõde. Jumal eksisteerib iseenesest ning temas pole ei viha ega vaenu; ta on surematu ja lõpmatu. Meie Jumal on kõikvõimas ja helde. Kuigi tal on palju avaldumisvorme, palveldame me ainult Jumalat ennast. Jumal teab kõike — meie saladusi ja meie väljaütlemisi; ta teab ka, mida igaüks meist väärt on. Miski pole võrreldav tema vägevusega.
1955 131:1.4 “God is a peace giver and a faithful protector of all who fear and trust him. He gives salvation to all who serve him. All creation exists in the power of the Most High. His divine love springs forth from the holiness of his power, and affection is born of the might of his greatness. The Most High has decreed the union of body and soul and has endowed man with his own spirit. What man does must come to an end, but what the Creator does goes on forever. We gain knowledge from the experience of man, but we derive wisdom from the contemplation of the Most High.
2010 131:1.4 Jumal annab rahu ja kaitseb ustavalt kõiki, kes teda kardavad ja usaldavad. Ta päästab kõik, kes teda teenivad. Kogu loodu eksisteerib tänu Kõigekõrgema vägevusele. Tema jumalik armastus tuleneb tema võimu pühadusest ja tema kiindumus sünnib tema suuruse vägevusest. Kõigekõrgem on käskinud kehal hingega liituda ja andnud inimesele oma vaimu. Inimese teod lõpevad kunagi, kuid Looja teod kestavad igavesti. Inimkogemusest saame teadmisi, kuid Kõigekõrgema üle mõtisklemisest tarkust.
1955 131:1.5 “God pours rain upon the earth, he causes the sun to shine upon the sprouting grain, and he gives us the abundant harvest of the good things of this life and eternal salvation in the world to come. Our God enjoys great authority; his name is Excellent and his nature is unfathomable. When you are sick, it is the Most High who heals you. God is full of goodness toward all men; we have no friend like the Most High. His mercy fills all places and his goodness encompasses all souls. The Most High is changeless; and he is our helper in every time of need. Wherever you turn to pray, there is the face of the Most High and the open ear of our God. You may hide yourself from men, but not from God. God is not a great distance from us; he is omnipresent. God fills all places and lives in the heart of the man who fears his holy name. Creation is in the Creator and the Creator in his creation. We search for the Most High and then find him in our hearts. You go in quest of a dear friend, and then you discover him within your soul.
2010 131:1.5 Jumal valab maa peale vihma, paneb päikese paistma võrsuvale viljale ning annab meile selles elus heade asjade külluslikku saaki ja päästab meid igavesti tulevases maailmas. Meie Jumala mõjuvõim on suur, tema nimi on Ülev ja tema olemus äraarvamatu. Kui oled haige, ravib Kõigekõrgem sind terveks. Jumal on täis headust kõigi inimeste vastu, meil pole paremat sõpra kui Kõigekõrgem. Tema halastus on kõikjal ja tema headus hõlmab kõiki hingi. Kõigekõrgem on muutumatu, ta abistab meid kõigis hädaolukordades. Millal iganes te pöördute palvetama, on teie ees Kõigekõrgema nägu ja meie Jumala kuulav kõrv. Võite end peita inimeste, kuid mitte Jumala eest. Jumal pole meist kaugel, ta viibib kõikjal. Jumalast on täidetud kõik paigad ning ta elab iga inimese südames, kes tema püha nime kardab. Loodu on Looja sees ja Looja on oma loodu sees. Me otsime Kõigekõrgemat ja leiame ta siis oma südameis. Te lähete otsima oma kallist sõpra ja avastate ta siis oma hinges.
1955 131:1.6 “The man who knows God looks upon all men as equal; they are his brethren. Those who are selfish, those who ignore their brothers in the flesh, have only weariness as their reward. Those who love their fellows and who have pure hearts shall see God. God never forgets sincerity. He will guide the honest of heart into the truth, for God is truth.
2010 131:1.6 Jumalat tundva inimese jaoks on kõik inimesed võrdsed, nad on tema vennad. Isekatele ja neile, kes oma lihalikest vendadest ei hooli, on tasuks vaid väsimus. Need, kes armastavad kaasinimesi ja kellel on puhas süda, näevad Jumalat. Jumal ei unusta siirust kunagi. Ta juhib südame poolest ausad tõe juurde, sest Jumal on tõde.
1955 131:1.7 “In your lives overthrow error and overcome evil by the love of the living truth. In all your relations with men do good for evil. The Lord God is merciful and loving; he is forgiving. Let us love God, for he first loved us. By God’s love and through his mercy we shall be saved. Poor men and rich men are brothers. God is their Father. The evil you would not have done you, do not to others.
2010 131:1.7 Heitke eksimus oma elust välja ja ületage kuri elava tõe armastusega. Kõigis inimsuhetes tehke kurja vastu head. Issand Jumal on halastav ja armastav, ta on andestav. Armastagem Jumalat, sest tema armastas meid esimesena. Jumala armastus ja halastus päästab meid. Vaesed ja rikkad inimesed on vennad. Jumal on nende Isa. Ärge tehke teistele seda halba, mida te endale ei soovi.
1955 131:1.8 “At all times call upon his name, and as you believe in his name, so shall your prayer be heard. What a great honor it is to worship the Most High! All the worlds and the universes worship the Most High. And with all your prayers give thanks—ascend to worship. Prayerful worship shuns evil and forbids sin. At all times let us praise the name of the Most High. The man who takes shelter in the Most High conceals his defects from the universe. When you stand before God with a clean heart, you become fearless of all creation. The Most High is like a loving father and mother; he really loves us, his children on earth. Our God will forgive us and guide our footsteps into the ways of salvation. He will take us by the hand and lead us to himself. God saves those who trust him; he does not compel man to serve his name.
2010 131:1.8 Hüüdke alati tema nime ning kui te tema nime usute, võetakse teie palvet kuulda. Missugune suur au on palveldada Kõigekõrgemat! Kõik maailmad ja universumid palveldavad Kõigekõrgemat. Tänage teda kõigis oma palvetes — tõuske palveldama. Palves kummardamine hoiab ära kurja ja keelab patu. Kiitkem alati Kõigekõrgema nime. Kõigekõrgemas pelgupaika leidev inimene varjab universumi eest oma puudusi. Jumala ees puhta südamega seistes olete kogu loodu suhtes kartmatud. Kõigekõrgem on nagu armastav isa või ema, kes tõesti armastab meid, oma maapealseid lapsi. Meie Jumal armastab meid ja juhib meie samme pääsemise teedele. Ta võtab meil käest ja juhib meid enda juurde. Jumal päästab neid, kes teda usaldavad; ta ei sunni inimest oma nime teenima.
1955 131:1.9 “If the faith of the Most High has entered your heart, then shall you abide free from fear throughout all the days of your life. Fret not yourself because of the prosperity of the ungodly; fear not those who plot evil; let the soul turn away from sin and put your whole trust in the God of salvation. The weary soul of the wandering mortal finds eternal rest in the arms of the Most High; the wise man hungers for the divine embrace; the earth child longs for the security of the arms of the Universal Father. The noble man seeks for that high estate wherein the soul of the mortal blends with the spirit of the Supreme. God is just: What fruit we receive not from our plantings in this world we shall receive in the next.”
2010 131:1.9 Kui teie südamesse on sisenenud usk Kõigekõrgemasse, olete kõik oma elupäevad hirmust vabad. Ärge tundke tuska jumalakartmatute jõukuse pärast; ärge kartke neid, kes sepitsevad pahet; laske hingel patust pöörduda ja usaldage täielikult pääsemise Jumalat. Eksleva sureliku väsinud hing leiab igavese puhkuse Kõigekõrgema käte vahel; tark inimene januneb jumaliku embuse järele; maa laps igatseb Kõikse Isa turvalist embust. Üllas inimene püüdleb selle kõrge seisundi poole, milles sureliku hing põimub ühte Ülima vaimuga. Jumal on õiglane: kui meie istandus ei kanna selles maailmas vilja, saame need viljad järgmises maailmas.”
2. JUDAISM
2. JUDAISM
1955 131:2.1 The Kenites of Palestine salvaged much of the teaching of Melchizedek, and from these records, as preserved and modified by the Jews, Jesus and Ganid made the following selection:
2010 131:2.1 Palestiina keniidid hoidsid alles suurt osa Melkisedeki õpetusest ning neist juutide alalhoitud ja muudetud ürikutest tegid Jeesus ja Ganid järgmise valiku:
1955 131:2.2 “In the beginning God created the heavens and the earth and all things therein. And, behold, all he created was very good. The Lord, he is God; there is none beside him in heaven above or upon the earth beneath. Therefore shall you love the Lord your God with all your heart and with all your soul and with all your might. The earth shall be full of the knowledge of the Lord as the waters cover the sea. The heavens declare the glory of God, and the firmament shows his handiwork. Day after day utters speech; night after night shows knowledge. There is no speech or language where their voice is not heard. The Lord’s work is great, and in wisdom has he made all things; the greatness of the Lord is unsearchable. He knows the number of the stars; he calls them all by their names.
2010 131:2.2 „Alguses lõi Jumal taevad ja maa ja kõik, mis selle sees. Ja näe, kõik, mis ta lõi, oli väga hea. Issand on Jumal, ei ole ühtki teist peale tema ülal taevas ega all maa peal. Seepärast armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest. Maa on täis Issanda tundmist, otsekui veed katavad merepõhja. Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle tarkust. Ei ole kõnet ega sõnu, milles nende hääl ei kostaks. Issanda teod on suured ja ta on teinud kõik targalt, Issanda suurus on äraarvamatu. Ta teab tähtede arvu, ta nimetab neid kõiki nimepidi[1].
1955 131:2.3 “The power of the Lord is great and his understanding infinite. Says the Lord: ‘As the heavens are higher than the earth, so are my ways higher than your ways, and my thoughts higher than your thoughts.’ God reveals the deep and secret things because the light dwells with him. The Lord is merciful and gracious; he is long-suffering and abundant in goodness and truth. The Lord is good and upright; the meek will he guide in judgment. Taste and see that the Lord is good! Blessed is the man who trusts God. God is our refuge and strength, a very present help in trouble.
2010 131:2.3 Issanda vägi on suur ja tema arusaamine lõpmatu. Issand ütleb: Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted. Jumal paljastab sügavused ja saladused, sest tema juures elab valgus. Issand on halastav ja armuline, ta on pika meelega ja rikas headusest ja tõest. Issand on hea ja õiglane, ta juhib alandlikud kulgema õigluses. Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on inimene, kes Jumalat usaldab. Jumal on meie pelgupaik ja tugevus, kergesti leitav abi hädaajal[2].
1955 131:2.4 “The mercy of the Lord is from everlasting to everlasting upon those who fear him and his righteousness even to our children’s children. The Lord is gracious and full of compassion. The Lord is good to all, and his tender mercies are over all his creation; he heals the brokenhearted and binds up their wounds. Whither shall I go from God’s spirit? whither shall I flee from the divine presence? Thus says the High and Lofty One who inhabits eternity, whose name is Holy: ‘I dwell in the high and holy place; also with him who is of a contrite heart and a humble spirit!’ None can hide himself from our God, for he fills heaven and earth. Let the heavens be glad and let the earth rejoice. Let all nations say: The Lord reigns! Give thanks to God, for his mercy endures forever.
2010 131:2.4 Issanda halastus on igavesest igavesti nendega, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb ka meie laste lastele. Issand on helde ja osavõtlik. Issand on kõigile hea ja tema õrn halastus on üle kogu tema loodu; ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende haavad. Kuhu ma võiksin minna Jumala vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su jumaliku kohaloleku eest? Sest nõnda ütleb Kõrge ja Üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on Püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas, aga ka rõhutute ja vaimult alandlike juures! Mitte keegi ei saa end peita Jumala eest, sest ta täidab taevad ja maad. Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu. Ning öelgu kõik rahvad: Issand valitseb! Tänage Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti[3].
1955 131:2.5 “The heavens declare God’s righteousness, and all the people have seen his glory. It is God who has made us, and not we ourselves; we are his people, the sheep of his pasture. His mercy is everlasting, and his truth endures to all generations. Our God is governor among the nations. Let the earth be filled with his glory! O that men would praise the Lord for his goodness and for his wonderful gifts to the children of men!
2010 131:2.5 Taevad kuulutavad Jumala õigust ja kõik rahvad näevad tema au. Jumal on meid teinud, mitte meie ise. Me oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad. Tema heldus kestab igavesti ja tema tõde põlvest põlve. Meie Jumal valitseb rahvaid. Kogu maailm olgu täis tema au! Tänagu inimesed Issandat ta helduse ja tema imeliste tegude eest inimlaste heaks![4]
1955 131:2.6 “God has made man a little less than divine and has crowned him with love and mercy. The Lord knows the way of the righteous, but the way of the ungodly shall perish. The fear of the Lord is the beginning of wisdom; the knowledge of the Supreme is understanding. Says the Almighty God: ‘Walk before me and be perfect.’ Forget not that pride goes before destruction and a haughty spirit before a fall. He who rules his own spirit is mightier than he who takes a city. Says the Lord God, the Holy One: ‘In returning to your spiritual rest shall you be saved; in quietness and confidence shall be your strength.’ They who wait upon the Lord shall renew their strength; they shall mount up with wings like eagles. They shall run and not be weary; they shall walk and not be faint. The Lord shall give you rest from your fear. Says the Lord: ‘Fear not, for I am with you. Be not dismayed, for I am your God. I will strengthen you; I will help you; yes, I will uphold you with the right hand of my righteousness.’
2010 131:2.6 Jumal on teinud inimese veidi vähem kui jumalikuks ning krooninud teda armastuse ja halastusega. Issand tunneb õigete teed, aga jumalakartmatute tee läheb hukka. Issanda kartus on tarkuse algus, teadmine Ülimast on arusaamine. Kõigevägevam Jumal ütleb: Käi minu palge ees ja ole täiuslik. Ära unusta, et uhkus käib enne langemist ja kõrkus enne komistamist. Oma vaimu valitseja on vägevam kui linna vallutaja. Püha Issand Jumal ütleb: Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud. Need, kes ootavad Issandat, saavad uut rammu; nad tõusevad tiibadel üles nagu kotkad. Nad jooksevad ega väsi; nad käivad ega nõrke. Issand annab sulle rahu hirmust. Issand ütleb: Ära karda, sest mina olen sinuga. Ära vaata ümber, sest mina olen sinu Jumal. Ma teen sind tugevaks; ma aitan sind; jah, ma toetan sind oma õiguse parema käega[5].
1955 131:2.7 “God is our Father; the Lord is our redeemer. God has created the universal hosts, and he preserves them all. His righteousness is like the mountains and his judgment like the great deep. He causes us to drink of the river of his pleasures, and in his light we shall see light. It is good to give thanks to the Lord and to sing praises to the Most High; to show forth loving-kindness in the morning and the divine faithfulness every night. God’s kingdom is an everlasting kingdom, and his dominion endures throughout all generations. The Lord is my shepherd; I shall not want. He makes me to lie down in green pastures; he leads me beside still waters. He restores my soul. He leads me in the paths of righteousness. Yes, even though I walk through the valley of the shadow of death, I will fear no evil, for God is with me. Surely goodness and mercy shall follow me all the days of my life, and I shall dwell in the house of the Lord forever.
2010 131:2.7 Jumal on meie Isa, Issand on meie lunastaja. Jumal on loonud universumi väed ja hoiab neid kõiki alal. Tema õiglus on mäekõrgune ja tema kohtumõistmine nagu suur sügavik. Ta joodab meid oma rõõmujoovastuse ojast ja tema valguses näeme me valgust. Hea on tänada Issandat ja laulda kiitust Kõigekõrgemale, näidata hommikul armastavat headust ja igal õhtul jumalikku ustavust. Jumala riik on igikestev riik ja tema valitsus kestab igast rahvapõlvest teise. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama, ta juhib mind vaiksete vete äärde. Ta kosutab mu hinge. Ta suunab mind õiguse rööbastesse. Kui ma ka kõnnin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Jumal on minuga. Headus ja heldus järgivad mind kindlalt kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta igaveseks[6].
1955 131:2.8 “Yahweh is the God of my salvation; therefore in the divine name will I put my trust. I will trust in the Lord with all my heart; I will lean not upon my own understanding. In all my ways I will acknowledge him, and he shall direct my paths. The Lord is faithful; he keeps his word with those who serve him; the just shall live by his faith. If you do not well, it is because sin lies at the door; men reap the evil they plough and the sin they sow. Fret not yourself because of evildoers. If you regard iniquity in your heart, the Lord will not hear you; if you sin against God, you also wrong your own soul. God will bring every man’s work to judgment with every secret thing, whether it be good or evil. As a man thinks in his heart, so is he.
2010 131:2.8 Jahve on minu pääsemise Jumal, seepärast usaldan ma tema jumalikku nime. Loodan Issanda peale kõigest südamest, ma ei toetu omaenese arusaamisele. Õpin teda tundma kõigil oma teedel ja ta teeb mu teerajad tasaseks. Issand on ustav, ta peab oma sõna nende suhtes, kes teda teenivad — õiged elavad tema usust. Kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees; kes künnavad pahet ja külvavad pattu, need lõikavadki seda. Ära ärritu kurjadest. Kui sa näed oma südames nurjatust, siis Issand ei kuule sind; kui patustad Jumala vastu, teed kahju ka oma hingele. Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri. Inimene on niisugune, nagu ta oma südames mõtleb[7].
1955 131:2.9 “The Lord is near all who call upon him in sincerity and in truth. Weeping may endure for a night, but joy comes in the morning. A merry heart does good like a medicine. No good thing will God withhold from those who walk uprightly. Fear God and keep his commandments, for this is the whole duty of man. Thus says the Lord who created the heavens and who formed the earth: ‘There is no God beside me, a just God and a savior. Look to me and be saved, all the ends of the earth. If you seek me, you shall find me if you search for me with all your heart.’ The meek shall inherit the earth and shall delight themselves in the abundance of peace. Whoever sows iniquity shall reap calamity; they who sow the wind shall reap the whirlwind.
2010 131:2.9 Issand on ligi kõigile, kes teda siiruses ja tões appi hüüavad. Öö võib olla nutune, kuid hommikul saabub rõõm. Rõõmus süda teeb ihule mõnu nagu ravim. Jumal ei jäta midagi head osaks saamata neile, kes sirget teed kõnnivad. Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus. Issand, kes lõi taevad ja vormis maa, ütleb: Ei ole muud Jumalat peale minu, kes oleks õiglane Jumal ja päästja. Pöörduge minu poole ja laske end päästa, kõik maailma ääred. Ja te otsite mind ja leiate mind, kui te nõutate mind kõigest oma südamest. Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust. Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust; kes külvab tuult, lõikab tormi[8].
1955 131:2.10 “‘Come now, let us reason together,’ says the Lord, ‘Though your sins be as scarlet, they shall be as white as snow. Though they be red like crimson, they shall be as wool.’ But there is no peace for the wicked; it is your own sins which have withheld the good things from you. God is the health of my countenance and the joy of my soul. The eternal God is my strength; he is our dwelling place, and underneath are the everlasting arms. The Lord is near to those who are brokenhearted; he saves all who have a childlike spirit. Many are the afflictions of the righteous man, but the Lord delivers him out of them all. Commit your way to the Lord—trust him—and he will bring it to pass. He who dwells in the secret place of the Most High shall abide under the shadow of the Almighty.
2010 131:2.10 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks. Kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. Ent õelatel ei ole rahu, teie patud on hoidnud hea teist eemal. Jumal on mu palge tervis ja mu hinge rõõm. Igavene Jumal on minu tugevus. Ta on meile varjupaik, kes sirutab meie toeks oma igavesed käsivarred. Issand on nende ligi, kes südamelt murtud; ta päästab need, kel lapselik vaim[9]. Õiglasel on palju hädasid, kuid Issand päästab ta neist kõigist. Veereta Issanda peale oma tee ja looda tema peale — küll ta toimetab kõik hästi. Kes Kõigekõrgema kaitse all elab, viibib Kõigevägevama varju all.
1955 131:2.11 “Love your neighbor as yourself; bear a grudge against no man. Whatsoever you hate do to no man. Love your brother, for the Lord has said: ‘I will love my children freely.’ The path of the just is as a shining light which shines more and more until the perfect day. They who are wise shall shine as the brightness of the firmament and they who turn many to righteousness as the stars forever and ever. Let the wicked forsake his evil way and the unrighteous man his rebellious thoughts. Says the Lord: ‘Let them return to me, and I will have mercy on them; I will abundantly pardon.’
2010 131:2.11 Armasta oma ligimest nagu iseennast, ära pea kellegi vastu viha. Ära tee teistele seda, mis sulle endale ei meeldi. Armasta oma venda, sest Issand on öelnud: Ma armastan heldelt oma lapsi. Õigete rada on otsekui valgusepaiste, mis muutub üha selgemaks, kuni täiuslik päev on saabunud. Mõistlikud paistavad nagu taevalaotuse hiilgus ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, on otsekui tähed ikka ja igavesti. Õel jätku oma paheline tee ja nurjatu oma mässulised mõtted. Issand ütleb: Pöördugu nad minu poole ja ma halastan nende peale[10]. Ma annan palju andeks.
1955 131:2.12 “Says God, the creator of heaven and earth: ‘Great peace have they who love my law. My commandments are: You shall love me with all your heart; you shall have no gods before me; you shall not take my name in vain; remember the Sabbath day to keep it holy; honor your father and mother; you shall not kill; you shall not commit adultery; you shall not steal; you shall not bear false witness; you shall not covet.’
2010 131:2.12 Jumal, taeva ja maa looja, ütleb: Minu käsuõpetuse armastajail on suur rahu. Minu käsud on: sa pead mind kõigest südamest armastama; sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval; sa ei tohi minu nime asjata suhu võtta; sa pead sabatipäeva pühitsema ja pühaks pidama; sa pead austama oma isa ja ema; sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valetunnistusi anda; sa ei tohi himustada ligimese vara[11].
1955 131:2.13 “And to all who love the Lord supremely and their neighbors like themselves, the God of heaven says: ‘I will ransom you from the grave; I will redeem you from death. I will be merciful to your children, as well as just. Have I not said of my creatures on earth, you are the sons of the living God? And have I not loved you with an everlasting love? Have I not called you to become like me and to dwell forever with me in Paradise?’”
2010 131:2.13 Ning kõigile, kes armastavad Issandat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast, ütleb Jumal taevas: Ma vabastan teid hauast, ma lunastan teid surmast. Ma olen teie lastele õiglane ja halastav. Kas ma pole siis öelnud oma maiste loodud-olendite kohta, et te olete elava Jumala pojad? Ja kas ma pole teid igikestva armastusega armastanud? Kas pole ma kutsunud teid üles olema minusarnane ja elama igavesti koos minuga Paradiisis?”[12]
3. BUDDHISM
3. BUDISM
1955 131:3.1 Ganid was shocked to discover how near Buddhism came to being a great and beautiful religion without God, without a personal and universal Deity. However, he did find some record of certain earlier beliefs which reflected something of the influence of the teachings of the Melchizedek missionaries who continued their work in India even to the times of Buddha. Jesus and Ganid collected the following statements from the Buddhist literature:
2010 131:3.1 Ganid ehmus, avastades, kui lähedal on budism sellele, et saada suureks ja kauniks religiooniks ilma Jumalata, ilma isikulise ja kõikse Jumaluseta. Kuid ta leidis ürikutest mõningaid varasemaid tõekspidamisi, milles kajastus veidi mõjutusi Melkisedeki misjonäride õpetustest, kes jätkasid oma tööd Indias ka veel Buddha ajani. Jeesus ja Ganid kogusid budistlikust kirjandusest järgmised väited:
1955 131:3.2 “Out of a pure heart shall gladness spring forth to the Infinite; all my being shall be at peace with this supermortal rejoicing. My soul is filled with content, and my heart overflows with the bliss of peaceful trust. I have no fear; I am free from anxiety. I dwell in security, and my enemies cannot alarm me. I am satisfied with the fruits of my confidence. I have found the approach to the Immortal easy of access. I pray for faith to sustain me on the long journey; I know that faith from beyond will not fail me. I know my brethren will prosper if they become imbued with the faith of the Immortal, even the faith that creates modesty, uprightness, wisdom, courage, knowledge, and perseverance. Let us forsake sorrow and disown fear. By faith let us lay hold upon true righteousness and genuine manliness. Let us learn to meditate on justice and mercy. Faith is man’s true wealth; it is the endowment of virtue and glory.
2010 131:3.2 „Puhtast südamest tärkab Lõpmatule rõõm, kogu mu olemine saab olema selle ebamaise rõõmutunde rahus. Mu hing on täitunud rahulolust ja mu süda voolab üle rahuliku usalduse õndsusest. Ma ei karda, olen muredest vaba. Elan turvaliselt ja mu vaenlased ei suuda minus ärevust tekitada. Olen oma usalduse viljadega rahul. Olen leidnud kerge juurdepääsutee Surematuni. Palvetan, et usk toetaks mind mu pikal teel. Tean, et teispoolsusest pärit usk ei jäta mind hätta. Tean, et mu vendadel läheb hästi, kui neid täidab usk Surematusse, seesama usk, mis loob tagasihoidlikkuse, õiglase meele, tarkuse, julguse, teadmise ja püsivuse. Loobugem kurbusest ja hüljakem hirm. Hoidkem usus kinni tõelisest õiglusest ja ehtsast mehisusest. Õppigem mediteerima õigluses ja armus. Usk on inimese tõeline rikkus, see on vooruse ja au and.
1955 131:3.3 “Unrighteousness is contemptible; sin is despicable. Evil is degrading, whether held in thought or wrought out in deeds. Pain and sorrow follow in the path of evil as the dust follows the wind. Happiness and peace of mind follow pure thinking and virtuous living as the shadow follows the substance of material things. Evil is the fruit of wrongly directed thinking. It is evil to see sin where there is no sin; to see no sin where there is sin. Evil is the path of false doctrines. Those who avoid evil by seeing things as they are gain joy by thus embracing the truth. Make an end of your misery by loathing sin. When you look up to the Noble One, turn away from sin with a whole heart. Make no apology for evil; make no excuse for sin. By your efforts to make amends for past sins you acquire strength to resist future tendencies thereto. Restraint is born of repentance. Leave no fault unconfessed to the Noble One.
2010 131:3.3 Ebaõiglus on põlastusväärne, patt on jõle. Kuri on alandav, hoitagu seda siis mõtteis või väljendatagu tegudes. Valu ja mure järgnevad kurja kannul, nii nagu tolm järgneb tuulele. Õnn ja meelerahu järgnevad puhtale mõtlemisele ja vooruslikule elule, nii nagu vari järgneb ainelistele asjadele. Vales suunas mõtlemise vili on kuri. Näha pattu seal, kus pattu ei ole, ja mitte näha pattu seal, kus on patt, on kuri. Kuri on valeõpetuste tee. Need, kes väldivad kurja sellega, et näevad asju nii, nagu need on, leiavad rõõmu tõde sel moel omaks võttes. Lõpetage oma õnnetused patu jälestamise läbi. Vaadates üles Ülla poole, pöörake kogu südamega patust ära. Ärge kaitske kurja, ärge vabandage pattu. Püüdes varasemaid patte heastada, omandate jõu, et vastu panna tulevastele samasugustele kalduvustele. Enesevalitsus sünnib meeleparandusest. Ärge jätke ühtki eksimust Üllale üles tunnistamata.
1955 131:3.4 “Cheerfulness and gladness are the rewards of deeds well done and to the glory of the Immortal. No man can rob you of the liberty of your own mind. When the faith of your religion has emancipated your heart, when the mind, like a mountain, is settled and immovable, then shall the peace of the soul flow tranquilly like a river of waters. Those who are sure of salvation are forever free from lust, envy, hatred, and the delusions of wealth. While faith is the energy of the better life, nevertheless, must you work out your own salvation with perseverance. If you would be certain of your final salvation, then make sure that you sincerely seek to fulfill all righteousness. Cultivate the assurance of the heart which springs from within and thus come to enjoy the ecstasy of eternal salvation.
2010 131:3.4 Hea ja rõõmus meel on hüvitus Surematu auks tehtud heategude eest. Mitte keegi ei saa sinult röövida sinu meele vabadust. Kui sinu religiooni usk on sinu südamele vabaduse andnud, kui meel on nagu mägi paigal ja liikumatu, siis voolab hingerahu vaikse jõena. Need, kes on pääsemises kindlad, on igavesti vabad ihast, kadedusest, vaenust ja rikkuse pettekujutlustest. Usk on küll parema elu energia, kuid te peate siiski püsivusega oma pääsemise saavutama. Kui tahate olla kindlad, et lõpuks pääsete, püüdke olla siiralt õiglased. Arendage oma südames kindlustunnet, mis tärkab seestpoolt, siis saate nautida igavese pääsemise ekstaasi.
1955 131:3.5 “No religionist may hope to attain the enlightenment of immortal wisdom who persists in being slothful, indolent, feeble, idle, shameless, and selfish. But whoso is thoughtful, prudent, reflective, fervent, and earnest—even while he yet lives on earth—may attain the supreme enlightenment of the peace and liberty of divine wisdom. Remember, every act shall receive its reward. Evil results in sorrow and sin ends in pain. Joy and happiness are the outcome of a good life. Even the evildoer enjoys a season of grace before the time of the full ripening of his evil deeds, but inevitably there must come the full harvest of evil-doing. Let no man think lightly of sin, saying in his heart: ‘The penalty of wrongdoing shall not come near me.’ What you do shall be done to you, in the judgment of wisdom. Injustice done to your fellows shall come back upon you. The creature cannot escape the destiny of his deeds.
2010 131:3.5 Ükski usklik ei või loota surematu tarkuse valguse saavutamisele, kui ta jääb laisaks, loiuks, nõrgaks, tegevusetuks, häbituks ja isekaks. Ent need, kes on mõtlikud, ettevaatlikud, kaalutlevad, innukad ja tõsimeelsed, võivad ka maa peal elades saavutada jumaliku tarkuse rahu ja vabaduse ülima valgustatuse. Pidage meeles, et iga tegu saab tasutud. Pahe tulemuseks on mure ja patt lõpeb valuga. Kauni elu tulemusteks on rõõm ja õnn. Ka paheline tunneb veidi rõõmu armulisusest, enne kui tema pahateod täielikult küpseks saavad, kuid pahategude saak valmib lõpuks paratamatult ikkagi. Ära suhtu kergemeelselt patusse, öeldes oma südames: „Mind karistus mu pahategude eest ei taba.” Targal kohtumõistmisel tehakse sulle seda, mida oled teinud teistele. Kaasinimestele tehtud ülekohus tuleb sulle endale tagasi. Loodud-olend ei pääse teda tema tegude eest ootavast saatusest.
1955 131:3.6 “The fool has said in his heart, ‘Evil shall not overtake me’; but safety is found only when the soul craves reproof and the mind seeks wisdom. The wise man is a noble soul who is friendly in the midst of his enemies, tranquil among the turbulent, and generous among the grasping. Love of self is like weeds in a goodly field. Selfishness leads to grief; perpetual care kills. The tamed mind yields happiness. He is the greatest of warriors who overcomes and subdues himself. Restraint in all things is good. He alone is a superior person who esteems virtue and is observant of his duty. Let not anger and hate master you. Speak harshly of no one. Contentment is the greatest wealth. What is given wisely is well saved. Do not to others those things you would not wish done to you. Pay good for evil; overcome evil with the good.
2010 131:3.6 Rumal on südames öelnud: Mind pahe ei taba. Kuid ohutuna võib end tunda vaid siis, kui hing ihkab etteheidet ja meel otsib tarkust. Tark inimene on üllas hing, kes on sõbralik keset oma vaenlasi, rahulik tormitsejate seas ja helde ahnete hulgas. Enesearmastus on nagu umbrohi ilusal põllul. Isekus viib kurvastuseni, pidev muretsemine tapab. Taltsutatud meel toob õnne. See, kes end valitseb ja allutab enda, on suurim sõjamees. Hea on pidada kõiges mõõdukust. Parim inimene on vaid see, kes hindab kõrgelt voorust ja täidab oma kohust. Ärge laske vihal ja vaenul enese üle võimust võtta. Ärge rääkige kellestki pahasti. Rahulolu on suurim rikkus. Targalt antu on hästi säästetud. Ära tee teistele seda, mida sa ei soovi tehtavat endale. Maksa kurja eest heaga, võida kuri heaga.
1955 131:3.7 “A righteous soul is more to be desired than the sovereignty of all the earth. Immortality is the goal of sincerity; death, the end of thoughtless living. Those who are earnest die not; the thoughtless are dead already. Blessed are they who have insight into the deathless state. Those who torture the living will hardly find happiness after death. The unselfish go to heaven, where they rejoice in the bliss of infinite liberality and continue to increase in noble generosity. Every mortal who thinks righteously, speaks nobly, and acts unselfishly shall not only enjoy virtue here during this brief life but shall also, after the dissolution of the body, continue to enjoy the delights of heaven.”
2010 131:3.7 Parem oleks soovida õiglast hinge kui kogu maailma valitsemist. Siirus saavutab surematuse, mõtlematu elu lõpeb surmaga. Tõsimeelsed ei sure, mõtlematud ongi juba surnud. Õndsad on need, kes taipavad surematut seisundit. Need, kes elavaid piinavad, leiavad vaevalt küll õnne pärast surma. Omakasupüüdmatud lähevad taevasse, kus nad rõõmustavad lõpmatu vabaduse õndsuses ja nende üllas lahkus kasvab. Iga õiglaselt mõtlev, üllalt kõnelev ja isetult käituv surelik naudib voorust mitte ainult siin, oma lühikese elu jooksul, vaid tunneb pärast keha hääbumist ka taevaseid rõõme.”
4. HINDUISM
4. HINDUISM
1955 131:4.1 The missionaries of Melchizedek carried the teachings of the one God with them wherever they journeyed. Much of this monotheistic doctrine, together with other and previous concepts, became embodied in the subsequent teachings of Hinduism. Jesus and Ganid made the following excerpts:
2010 131:4.1 Melkisedeki misjonärid kandsid õpetusi ainsast Jumalast kõikjale, kuhu nad rändasid. Suur osa sellest monoteistlikust doktriinist lülitati hiljem koos teiste ja varasemate kontseptsioonidega hinduismi õpetustesse. Jeesus ja Ganid tegid järgmised väljavõtted:
1955 131:4.2 “He is the great God, in every way supreme. He is the Lord who encompasses all things. He is the creator and controller of the universe of universes. God is one God; he is alone and by himself; he is the only one. And this one God is our Maker and the last destiny of the soul. The Supreme One is brilliant beyond description; he is the Light of Lights. Every heart and every world is illuminated by this divine light. God is our protector—he stands by the side of his creatures—and those who learn to know him become immortal. God is the great source of energy; he is the Great Soul. He exercises universal lordship over all. This one God is loving, glorious, and adorable. Our God is supreme in power and abides in the supreme abode. This true Person is eternal and divine; he is the primal Lord of heaven. All the prophets have hailed him, and he has revealed himself to us. We worship him. O Supreme Person, source of beings, Lord of creation, and ruler of the universe, reveal to us, your creatures, the power whereby you abide immanent! God has made the sun and the stars; he is bright, pure, and self-existent. His eternal knowledge is divinely wise. The Eternal is unpenetrated by evil. Inasmuch as the universe sprang from God, he does rule it appropriately. He is the cause of creation, and hence are all things established in him.
2010 131:4.2 „Ta on suur Jumal, igas suhtes ülim. Ta on Issand, kes hõlmab kõiki asju. Ta on universumite universumi looja ja juhtija. Jumal on ainus Jumal, ta on üksi ja omaette, ta on ainus. See ainus Jumal on meie Looja ja hinge viimane lõppsiht. Ülim on kirjeldamatult särav, ta on Valguste Valgus. See jumalik valgus valgustab kõiki südameid ja kõiki maailmu. Jumal on meie kaitsja — ta seisab oma loodud-olendite kõrval — ja need, kes teda tundma õpivad, saavad surematuteks. Jumal on suur energiaallikas, ta on Suur Hing. Ta kõrgub isandana kõige üle. See üks Jumal on armastav, auline ja imetlusväärne. Meie Jumalal on ülim võim ja kõrge asupaik. See tõeline Isik on igavene ja jumalik, ta on taeva ürgne Issand. Kõik prohvetid on teda tervitanud ning ta on end meile ilmutanud. Me palveldame teda. Oo Ülim Isik, olendite allikas, loodu Issand ja universumi valitseja, ilmuta meile, oma loodud-olenditele väge, mis kuulub sisemiselt sulle! Jumal on loonud päikese ja tähed; ta on särav, puhas ja iseeksisteeriv. Tema igavene teadmine on jumalikult tark. Igavene on pahest puutumatu. Et universum on Jumalast tekkinud, on Jumalale kohane seda valitseda. Ta on loodu põhjus ja seega kõik asjad rajatakse temas.
1955 131:4.3 “God is the sure refuge of every good man when in need; the Immortal One cares for all mankind. God’s salvation is strong and his kindness is gracious. He is a loving protector, a blessed defender. Says the Lord: ‘I dwell within their own souls as a lamp of wisdom. I am the splendor of the splendid and the goodness of the good. Where two or three gather together, there am I also.’ The creature cannot escape the presence of the Creator. The Lord even counts the ceaseless winking of every mortal’s eyes; and we worship this divine Being as our inseparable companion. He is all-prevailing, bountiful, omnipresent, and infinitely kind. The Lord is our ruler, shelter, and supreme controller, and his primeval spirit dwells within the mortal soul. The Eternal Witness to vice and virtue dwells within man’s heart. Let us long meditate on the adorable and divine Vivifier; let his spirit fully direct our thoughts. From this unreal world lead us to the real! From darkness lead us to the light! From death guide us to immortality!
2010 131:4.3 Jumal on kindel varjupaik igale heale inimesele, kes on hätta sattunud. Surematu hoolitseb kogu inimkonna eest. Jumala pääste on tugev ja tema lahkus helde. Ta on armastav ja õnnistatud kaitsja. Issand ütleb: Ma elan nende endi hinges kui tarkuselamp. Ma olen hiilgavate hiilgus ja heade headus. Kus iganes on kaks või kolm koos, seal olen ka mina. Loodud-olend ei pääse Looja kohalolekust. Issand loendab isegi iga sureliku iga silmapilgutust ning me palveldame seda jumalikku Olendit kui oma lahutamatut kaaslast. Ta on kõige üle, külluslik, kõikjal viibiv ja lõpmata hea. Issand on meie valitseja, varjupaik ja ülim juhtija ning surelikus hinges elab tema ürgne vaim. Pahe ja vooruse Igavene Tunnistaja elab inimese südames. Mediteerigem kaua imetlusväärse ja jumaliku Elustaja üle, laske tema vaimul täielikult meie mõtteid suunata. Juhi meid sellest ebareaalsest maailmast reaalsesse! Juhi meid pimedusest valgusesse! Juhi meid surmast surematusse!
1955 131:4.4 “With our hearts purged of all hate, let us worship the Eternal. Our God is the Lord of prayer; he hears the cry of his children. Let all men submit their wills to him, the Resolute. Let us delight in the liberality of the Lord of prayer. Make prayer your inmost friend and worship your soul’s support. ‘If you will but worship me in love,’ says the Eternal, ‘I will give you the wisdom to attain me, for my worship is the virtue common to all creatures.’ God is the illuminator of the gloomy and the power of those who are faint. Since God is our strong friend, we have no more fear. We praise the name of the never-conquered Conqueror. We worship him because he is man’s faithful and eternal helper. God is our sure leader and unfailing guide. He is the great parent of heaven and earth, possessed of unlimited energy and infinite wisdom. His splendor is sublime and his beauty divine. He is the supreme refuge of the universe and the changeless guardian of everlasting law. Our God is the Lord of life and the Comforter of all men; he is the lover of mankind and the helper of those who are distressed. He is our life giver and the Good Shepherd of the human flocks. God is our father, brother, and friend. And we long to know this God in our inner being.
2010 131:4.4 Südamed puhastatud igasugusest vaenust, palveldagem Igavest. Meie Jumal on palve Issand, kes kuuleb oma laste hüüet. Kõik inimesed, allutagem oma tahe talle, Otsusekindlale. Rõõmustagem palves Issanda helduse üle. Tehke palvest oma lähim sõber ja palveldage oma hinge tuge. Kui sa vaid tahaksid mind armastuses palveldada, ütleb Igavene, annaksin sulle tarkuse minuni jõudmiseks, sest minu palveldamine on kõigi loodud-olendite ühine voorus. Jumal on süngete valgustaja ja nõtrade jõud. Kuna Jumal on meie tugev sõber, pole meil enam hirmu. Me kiidame võitmatu Vallutaja nime. Me palveldame teda, sest ta on inimese ustav ja igavene abiline. Jumal on meie kindel eestvedaja ja eksimatu teejuht. Ta on taeva ja maa suur esiisa, kellel on piiramatult energiat ja lõputult tarkust. Tema hiilgus on ülev ja ilu jumalik. Ta on universumi ülim varjupaik ja igikestva seaduse muutumatu valvaja. Meie Jumal on elu Issand ja kõigi inimeste Lohutaja, ta on inimkonna armastaja ja hättasattunute abistaja. Ta on meie elu andja ja inimkarjade Hea Karjane. Jumal on meie isa, vend ja sõber. Me igatseme tunnetada seda Jumalat oma sisimas.
1955 131:4.5 “We have learned to win faith by the yearning of our hearts. We have attained wisdom by the restraint of our senses, and by wisdom we have experienced peace in the Supreme. He who is full of faith worships truly when his inner self is intent upon God. Our God wears the heavens as a mantle; he also inhabits the other six wide-spreading universes. He is supreme over all and in all. We crave forgiveness from the Lord for all of our trespasses against our fellows; and we would release our friend from the wrong he has done us. Our spirit loathes all evil; therefore, O Lord, free us from all taint of sin. We pray to God as a comforter, protector, and savior—one who loves us.
2010 131:4.5 Me oleme õppinud võitma usku oma südame igatsusega. Oleme saavutanud tarkuse oma meelte piiramisega ja tarkusega oleme kogenud rahu Ülimas. See, kes on täis usku, palveldab tõeliselt siis, kui tema sisemine mina on süvenenud Jumalasse. Meie Jumal kannab taevast kui mantlit, ta elab ka ülejäänud kuues kaugeleulatuvas universumis. Ta on ülim kõige üle ja kõiges. Me ihaldame Issandalt andestust kõigile oma eksimustele kaasinimeste vastu ning me ihkame vabastada oma sõpra eksimusest, mis ta meie vastu on sooritanud. Meie vaim jälestab igasugust kurja; seepärast, oo Issand, vabasta meid igasugusest patu plekist. Me palvetame Jumala kui lohutaja, kaitsja ja päästja poole — kui selle poole, kes meid armastab.
1955 131:4.6 “The spirit of the Universe Keeper enters the soul of the simple creature. That man is wise who worships the One God. Those who strive for perfection must indeed know the Lord Supreme. He never fears who knows the blissful security of the Supreme, for the Supreme says to those who serve him, ‘Fear not, for I am with you.’ The God of providence is our Father. God is truth. And it is the desire of God that his creatures should understand him—come fully to know the truth. Truth is eternal; it sustains the universe. Our supreme desire shall be union with the Supreme. The Great Controller is the generator of all things—all evolves from him. And this is the sum of duty: Let no man do to another what would be repugnant to himself; cherish no malice, smite not him who smites you, conquer anger with mercy, and vanquish hate by benevolence. And all this we should do because God is a kind friend and a gracious father who remits all our earthly offenses.
2010 131:4.6 Universumi Hoidja vaim siseneb lihtsa loodud-olendi hinge. Tark on see inimene, kes palveldab Ainsat Jumalat. Need, kes püüdlevad täiuse poole, peavad tõesti tundma Ülimat Issandat. Kunagi ei karda see, kes tunneb Ülima õnnist turvalisust, sest Ülim ütleb neile, kes teda teenivad: Ära karda, sest ma olen sinuga. Ettehoolde Jumal on meie Isa. Jumal on tõde. Ning Jumal soovib, et tema loodud-olendid temast aru saaksid — õpiksid täielikult tõde tundma. Tõde on igavene, see hoiab universumit alal. Meie ülim soov on liit Ülimaga. Suur Juhtija on kõigi asjade tekitaja — kõik areneb temast. Ja see on kohusetunde kogusumma: ärgu keegi tehku teisele seda, mis oleks vastumeelne talle endale; ärge plaanitsege kurje karistusi, ärge lööge neid, kes teid löövad, võitke viha halastusega ja vaen heatahtlikkusega. Ning kõike seda peaksime tegema sellepärast, et Jumal on hea sõber ja lahke isa, kes kõik meie maised üleastumised andestab.
1955 131:4.7 “God is our Father, the earth our mother, and the universe our birthplace. Without God the soul is a prisoner; to know God releases the soul. By meditation on God, by union with him, there comes deliverance from the illusions of evil and ultimate salvation from all material fetters. When man shall roll up space as a piece of leather, then will come the end of evil because man has found God. O God, save us from the threefold ruin of hell—lust, wrath, and avarice! O soul, gird yourself for the spirit struggle of immortality! When the end of mortal life comes, hesitate not to forsake this body for a more fit and beautiful form and to awake in the realms of the Supreme and Immortal, where there is no fear, sorrow, hunger, thirst, or death. To know God is to cut the cords of death. The God-knowing soul rises in the universe like the cream appears on top of the milk. We worship God, the all-worker, the Great Soul, who is ever seated in the heart of his creatures. And they who know that God is enthroned in the human heart are destined to become like him—immortal. Evil must be left behind in this world, but virtue follows the soul to heaven.
2010 131:4.7 Jumal on meie Isa, maa meie ema ja universum meie sünnipaik. Ilma Jumalata on hing nagu vang, Jumala tundmine vabastab hinge. Jumalast mediteerimine, temaga osaduse saamine vabastab kurja illusioonidest ja päästab lõplikult kõigist ainelisist kütkeist. Kui inimene rullib ruumi kokku nagu nahatüki, siis saabub pahele lõpp, sest inimene on Jumala leidnud. Oo Jumal, päästa meid põrgu kolmekordsest hukatusest — himust, vaenust ja ahnusest! Oo hing, valmistu vaimseks võitluseks surematuse eest! Kui surelik elu lõpule jõuab, ärge kõhelge loobumast sellest kehast sobivama ja kaunima vormi heaks ning ärkamast Ülima ja Surematu maailmades, kus pole hirmu, muret, nälga, janu ega surma. Tunda Jumalat tähendab lõigata läbi surma nöörid. Jumalat tundev hing tõuseb universumis, nii nagu koor tõuseb piimale. Me palveldame Jumalat, kõige teostajat, Suurt Hinge, kes alati asub oma loodud-olendite südameis. Ja neil, kes teavad, et Jumal on inimsüdames aujärjele asetatud, on määratud saada temasarnaseks — surematuks. Pahe tuleb sellesse maailma maha jätta, kuid voorus järgneb hingele taevasse.
1955 131:4.8 “It is only the wicked who say: The universe has neither truth nor a ruler; it was only designed for our lusts. Such souls are deluded by the smallness of their intellects. They thus abandon themselves to the enjoyment of their lusts and deprive their souls of the joys of virtue and the pleasures of righteousness. What can be greater than to experience salvation from sin? The man who has seen the Supreme is immortal. Man’s friends of the flesh cannot survive death; virtue alone walks by man’s side as he journeys ever onward toward the gladsome and sunlit fields of Paradise.”
2010 131:4.8 Ainult õelad ütlevad: universumil pole ei tõde ega valitsejat, see on mõeldud ainult meie himude jaoks. Neid hingi viib eksiteele nende intellekti väiklus. Seetõttu annavad nad end oma himude rahuldamise meelevalda ja jätavad hinge ilma vooruse rõõmudest ja õigluse naudingutest. Mis võib olla suurem kui kogeda pääsemist patust? Ülimat näinud inimene on surematu. Inimese lihalikud sõbrad ei jää ellu surmas; ainuüksi voorus kõnnib inimese kõrval, kui ta ikka edasi rõõmutoovate ja päikesepaisteliste Paradiisiväljade poole rändab.”
5. ZOROASTRIANISM
5. ZOROASTRISM
1955 131:5.1 Zoroaster was himself directly in contact with the descendants of the earlier Melchizedek missionaries, and their doctrine of the one God became a central teaching in the religion which he founded in Persia. Aside from Judaism, no religion of that day contained more of these Salem teachings. From the records of this religion Ganid made the following excerpts:
2010 131:5.1 Zarathustra puutus varasemate Melkisedeki misjonäridega ise otseselt kokku ja nende doktriin ainsast Jumalast sai tema Pärsias rajatud religioonis keskseks õpetuseks. Ükski tolle aja religioon peale judaismi ei sisaldanud neid Saalemi õpetusi rohkem. Ganid tegi selle religiooni ürikutest järgmised väljavõtted:
1955 131:5.2 “All things come from, and belong to, the One God—all-wise, good, righteous, holy, resplendent, and glorious. This, our God, is the source of all luminosity. He is the Creator, the God of all good purposes, and the protector of the justice of the universe. The wise course in life is to act in consonance with the spirit of truth. God is all-seeing, and he beholds both the evil deeds of the wicked and the good works of the righteous; our God observes all things with a flashing eye. His touch is the touch of healing. The Lord is an all-powerful benefactor. God stretches out his beneficent hand to both the righteous and the wicked. God established the world and ordained the rewards for good and for evil. The all-wise God has promised immortality to the pious souls who think purely and act righteously. As you supremely desire, so shall you be. The light of the sun is as wisdom to those who discern God in the universe.
2010 131:5.2 „Kõik tuleb Ainsast Jumalast — kõiketeadjast, heast, õiglasest, pühast, säravast ja aulisest — ja kõik kuulub talle. See meie Jumal on kogu helenduse allikas. Ta on kõigi heade eesmärkide Looja ja Jumal ning õigluse kaitsja universumis. Elus on tark toimida vastavalt tõe vaimule. Jumal on kõikenägev ning ta näeb nii õelate pahategusid kui ka õiglaste häid tegusid. Meie Jumal jälgib kõike silmapilguga. Tema puudutus on tervendav. Issand on kõikvõimas heategija. Jumal sirutab oma heatahtliku käe nii õiglastele kui ka õelatele. Jumal rajas maailma ja kehtestas tasud hea ja kurja eest. Kõiketeadev Jumal on lubanud surematust vagadele hingedele, kel on puhtad mõtted ja õiglased teod. Kui te midagi ülimalt soovite, siis seda ka saate. Päikesevalgus on nagu tarkus nende jaoks, kes Jumalat universumis tunnetavad.
1955 131:5.3 “Praise God by seeking the pleasure of the Wise One. Worship the God of light by joyfully walking in the paths ordained by his revealed religion. There is but one Supreme God, the Lord of Lights. We worship him who made the waters, plants, animals, the earth, and the heavens. Our God is Lord, most beneficent. We worship the most beauteous, the bountiful Immortal, endowed with eternal light. God is farthest from us and at the same time nearest to us in that he dwells within our souls. Our God is the divine and holiest Spirit of Paradise, and yet he is more friendly to man than the most friendly of all creatures. God is most helpful to us in this greatest of all businesses, the knowing of himself. God is our most adorable and righteous friend; he is our wisdom, life, and vigor of soul and body. Through our good thinking the wise Creator will enable us to do his will, thereby attaining the realization of all that is divinely perfect.
2010 131:5.3 Kiitke Jumalat, püüdes Ainsa Targa meele järele olla. Palveldage valguse Jumalat, kõndides rõõmsalt mööda tema ilmutatud religioonis ette nähtud teid. On vaid üks Ülim Jumal, Valguste Issand. Palveldame teda, kes on teinud veed, taimed, loomad, maa ja taevad. Meie Jumal on Issand, kes on väga lahke. Me palveldame kõige kaunimat, kõige heldekäelisemat Surematut, kelle valgus on igavene. Jumal on meist kaugel ja samal ajal meile nii lähedal, sest ta elab meie hingede sisimas. Meie Jumal on jumalik ja kõige püham Paradiisi Vaim, kuid samal ajal on ta inimesele suurem sõber kui kõige sõbralikum loodud-olend. Jumal on selles tähtsaimas tegevuses, tema tundmaõppimises, meile suureks abiks. Jumal on meie kõige imetlusväärsem ja õiglasem sõber: ta on meie tarkus, elu ning hinge- ja kehajõud. Meie heade mõtete kaudu võimaldab tark Looja meil täita tema tahet, saavutades sellega arusaamise kõigest, mis on jumalikult täiuslik.
1955 131:5.4 “Lord, teach us how to live this life in the flesh while preparing for the next life of the spirit. Speak to us, Lord, and we will do your bidding. Teach us the good paths, and we will go right. Grant us that we may attain union with you. We know that the religion is right which leads to union with righteousness. God is our wise nature, best thought, and righteous act. May God grant us unity with the divine spirit and immortality in himself!
2010 131:5.4 Issand, õpeta meid elama seda lihalikku elu, valmistudes järgmiseks, vaimueluks. Kõnele meiega, Issand, ja me täidame sinu tahet. Õpeta meile häid teid ja me läheme õigesti. Anna meile võimalus sinu järel käia. Me teame, et õige on see religioon, mis viib liidule õiglusega. Jumal on meie tarkus, parim mõte ja õiglane tegu. Andku Jumal meile ühtsust jumaliku vaimuga ja surematust iseendas!
1955 131:5.5 “This religion of the Wise One cleanses the believer from every evil thought and sinful deed. I bow before the God of heaven in repentance if I have offended in thought, word, or act—intentionally or unintentionally—and I offer prayers for mercy and praise for forgiveness. I know when I make confession, if I purpose not to do again the evil thing, that sin will be removed from my soul. I know that forgiveness takes away the bonds of sin. Those who do evil shall receive punishment, but those who follow truth shall enjoy the bliss of an eternal salvation. Through grace lay hold upon us and minister saving power to our souls. We claim mercy because we aspire to attain perfection; we would be like God.”
2010 131:5.5 See Ainsa Targa religioon puhastab uskuja igast pahelisest mõttest ja patusest teost. Ma kummardan taevase Jumala ees kahetsuses, kui olen teda mõtte, sõna või teoga solvanud — tahtlikult või tahtmatult — ning palun halastust ja kiidan teda andestuse eest. Ma tean, et kui ma üles tunnistades luban mitte enam pahet korrata, kaob see patt mu hingelt. Ma tean, et andestus võtab ära patu kütked. Need, kes teevad kurja, saavad karistuse, kuid tõe järgijad tunnevad rõõmu igavese pääsemise õndsusest. Hoia oma armuga meist kinni ja anna päästvat jõudu meie hingedele. Me palume halastust, sest püüdleme saavutada täiuslikkust; me soovime olla Jumala sarnane.”
6. SUDUANISM (JAINISM)
6. SUDUANISM (DŽAINISM)
1955 131:6.1 The third group of religious believers who preserved the doctrine of one God in India—the survival of the Melchizedek teaching—were known in those days as the Suduanists. Latterly these believers have become known as followers of Jainism. They taught:
2010 131:6.1 Kolmandat usklike rühma, kes hoidis Indias alal Melkisedeki õpetustest säilinud doktriini ainsast Jumalast, nimetati tol ajal suduanistideks. Viimasel ajal on hakatud neid usklikke nimetama džainismi pooldajateks. Nad õpetasid:
1955 131:6.2 “The Lord of Heaven is supreme. Those who commit sin will not ascend on high, but those who walk in the paths of righteousness shall find a place in heaven. We are assured of the life hereafter if we know truth. The soul of man may ascend to the highest heaven, there to develop its true spiritual nature, to attain perfection. The estate of heaven delivers man from the bondage of sin and introduces him to the final beatitudes; the righteous man has already experienced an end of sin and all its associated miseries. Self is man’s invincible foe, and self is manifested as man’s four greatest passions: anger, pride, deceit, and greed. Man’s greatest victory is the conquest of himself. When man looks to God for forgiveness, and when he makes bold to enjoy such liberty, he is thereby delivered from fear. Man should journey through life treating his fellow creatures as he would like to be treated.”
2010 131:6.2 „Taeva Issand on ülim. Need, kes pattu teevad, ei tõuse kõrgele, kuid õigluse teedel kõndijad leiavad endale taevas koha. Kui tunneme tõde, on elu pärast surma meie jaoks kindel. Inimese hing võib tõusta kõrgeima taevani, et seal välja arendada oma tõeline vaimne olemus, saavutada täius. Taevane seisund päästab inimese patu köidikutest ja tutvustab talle lõplikke õndsusi. Õiglane inimene on juba kogenud patu ja kõigi sellega kaasnevate õnnetuste lõppu. Mina on inimese võitmatu vaenlane ja avaldub inimese nelja suurima kirena: viha, uhkuse, valelikkuse ja ahnusena. Inimese suurim võit on võit enda üle. Kui inimene ootab Jumalalt andestust ja kui ta julgesti sellest vabadusest rõõmu tunneb, pääseb ta hirmust. Inimene peaks rändama läbi elu, koheldes oma kaasinimesi nii, nagu ta soovib, et teda ennast koheldaks.”
7. SHINTO
7. ŠINTOISM
1955 131:7.1 Only recently had the manuscripts of this Far-Eastern religion been lodged in the Alexandrian library. It was the one world religion of which Ganid had never heard. This belief also contained remnants of the earlier Melchizedek teachings as is shown by the following abstracts:
2010 131:7.1 Selle Kaug-Ida religiooni käsikirjad olid paigutatud Aleksandria raamatukokku alles hiljuti. See oli ainuke maailma religioon, millest Ganid polnud varem kuulnud. Selles uskumuses sisaldus samuti jälgi Melkisedeki varasematest õpetustest, nagu näitavad ka järgmised lõigud:
1955 131:7.2 “Says the Lord: ‘You are all recipients of my divine power; all men enjoy my ministry of mercy. I derive great pleasure in the multiplication of righteous men throughout the land. In both the beauties of nature and the virtues of men does the Prince of Heaven seek to reveal himself and to show forth his righteous nature. Since the olden people did not know my name, I manifested myself by being born into the world as a visible existence and endured such abasement even that man should not forget my name. I am the maker of heaven and earth; the sun and the moon and all the stars obey my will. I am the ruler of all creatures on land and in the four seas. Although I am great and supreme, still I have regard for the prayer of the poorest man. If any creature will worship me, I will hear his prayer and grant the desire of his heart.’
2010 131:7.2 „Issand ütleb: Te kõik saate minult jumalikku jõudu, kõik inimesed saavad osa minu armust. Mulle pakub suurt rõõmu õiglaste inimeste juurdetulek kogu maal. Taeva Vürst püüab end ilmutada nii looduse ilus kui ka inimeste voorustes ja näidata oma õiglast olemust. Et vana aja inimesed ei teadnud mu nime, avaldasin end sündimisega sellesse maailma nähtavalt eksisteerivana ja tegin end nii madalaks vaid selleks, et inimene ei unustaks minu nime. Mina olen taeva ja maa looja; päike, kuu ja kõik tähed kuuletuvad mu tahtele. Olen kõigi loodud-olendite valitseja maa peal ja neljas meres. Olgu ma suur ja ülim, siiski panen ma tähele ka vaeseima inimese palvet. Kui loodud-olend mind palveldab, kuulen ma tema palvet ja täidan ta südame soovi.
1955 131:7.3 “‘Every time man yields to anxiety, he takes one step away from the leading of the spirit of his heart.’ Pride obscures God. If you would obtain heavenly help, put away your pride; every hair of pride shuts off saving light, as it were, by a great cloud. If you are not right on the inside, it is useless to pray for that which is on the outside. ‘If I hear your prayers, it is because you come before me with a clean heart, free from falsehood and hypocrisy, with a soul which reflects truth like a mirror. If you would gain immortality, forsake the world and come to me.’”
2010 131:7.3 Alati kui inimene ärevusele järele annab, astub ta oma südame vaimu juhtimisest ühe sammu eemale. Uhkus varjutab Jumala. Kui soovite saada taevast abi, jätke oma uhkus kõrvale: kübekegi uhkust varjab päästva valguse suure pilvega. Kui te pole sisemiselt õige, on kasutu palvetada selle eest, mis on väljaspool. Kui ma kuulen teie palveid, siis sellepärast, et te tulete minu juurde puhta südamega, vabana valskusest ja silmakirjalikkusest, peeglina tõde peegeldava hingega. Kui soovite saavutada surematust, hüljake maailm ja tulge minu juurde.”
8. TAOISM
8. TAOISM
1955 131:8.1 The messengers of Melchizedek penetrated far into China, and the doctrine of one God became a part of the earlier teachings of several Chinese religions; the one persisting the longest and containing most of the monotheistic truth was Taoism, and Ganid collected the following from the teachings of its founder:
2010 131:8.1 Melkisedeki sõnumitoojad jõudsid Hiinas kaugele ning doktriin ainsast Jumalast lülitus mitme hiina religiooni varasematesse õpetustesse; neist püsis kõige kauem ja sisaldas kõige enam monoteismi tõde taoism ning Ganid kogus selle rajaja õpetustest järgmist:
1955 131:8.2 “How pure and tranquil is the Supreme One and yet how powerful and mighty, how deep and unfathomable! This God of heaven is the honored ancestor of all things. If you know the Eternal, you are enlightened and wise. If you know not the Eternal, then does ignorance manifest itself as evil, and thus do the passions of sin arise. This wondrous Being existed before the heavens and the earth were. He is truly spiritual; he stands alone and changes not. He is indeed the world’s mother, and all creation moves around him. This Great One imparts himself to men and thereby enables them to excel and to survive. Even if one has but a little knowledge, he can still walk in the ways of the Supreme; he can conform to the will of heaven.
2010 131:8.2 „Kui puhas ja rahulik on Ainus Ülim ning kui võimas ja vägev, kui sügav ja äraarvamatu on ta! See taeva Jumal on kõigi asjade austatud esiisa. Kui tunnete Igavest, olete valgustatud ja tark. Kui te ei tunne Igavest, avaldub teadmatus pahena ja tekivad patukired. See imeline Olend eksisteeris enne taevaid ja maad. Ta on tõeliselt vaimne, ta on üks ja muutumatu. Ta on tegelikult maailma ema ja kogu loodu liigub ümber tema. See Ainus Suur jagab ennast inimestele ja võimaldab neil selle tulemusena paremaks saada ja ellu jääda. Kui inimesel on ka vaid tühisel hulgal teadmisi, võib ta ikkagi astuda Ülima teedel; ta võib täita taeva tahet.
1955 131:8.3 “All good works of true service come from the Supreme. All things depend on the Great Source for life. The Great Supreme seeks no credit for his bestowals. He is supreme in power, yet he remains hidden from our gaze. He unceasingly transmutes his attributes while perfecting his creatures. The heavenly Reason is slow and patient in his designs but sure of his accomplishments. The Supreme overspreads the universe and sustains it all. How great and mighty are his overflowing influence and drawing power! True goodness is like water in that it blesses everything and harms nothing. And like water, true goodness seeks the lowest places, even those levels which others avoid, and that is because it is akin to the Supreme. The Supreme creates all things, in nature nourishing them and in spirit perfecting them. And it is a mystery how the Supreme fosters, protects, and perfects the creature without compelling him. He guides and directs, but without self-assertion. He ministers progression, but without domination.
2010 131:8.3 Kõik tõelise teenimise head teod tulenevad Ülimast. Kõigi elu sõltub Suurest Allikast. Suur Ülim ei oota oma annetumiste eest tunnustust. Ta on võimult ülim, kuid jääb meie pilgu eest siiski varjatuks. Ta muudab lakkamatult oma omadusi, täiustades oma loodud-olendeid. Taevase Mõistuse kavad on aeglased ja kannatlikud, kuid teostuvad kindlasti. Ülim laiub üle kogu universumi ja toetab seda kõike. Kui suur ja vägev on tema ülevoolav mõju ja külgetõmbejõud! Tõeline headus on nagu vesi, sest see õnnistab kõike ega kahjusta midagi. Ning nagu vesigi otsib tõeline headus madalamaid kohti, ka neid tasandeid, mida teised väldivad, ning seda sellepärast, et see on lähedane Ülimale. Ülim loob kõik asjad, toites nende olemust ja täiustades nende vaimu. Ning Ülim edendab, kaitseb ja täiustab loodud-olendit saladuslikul moel, teda sundimata. Ta juhib ja suunab, kuid ennast maksma panemata. Ta hoolitseb edasiliikumise eest, kuid domineerimata.
1955 131:8.4 “The wise man universalizes his heart. A little knowledge is a dangerous thing. Those who aspire to greatness must learn to humble themselves. In creation the Supreme became the world’s mother. To know one’s mother is to recognize one’s sonship. He is a wise man who regards all parts from the point of view of the whole. Relate yourself to every man as if you were in his place. Recompense injury with kindness. If you love people, they will draw near you—you will have no difficulty in winning them.
2010 131:8.4 Tark mees kujundab oma südame kõikseks. Vähene teadmine on ohtlik. Need, kes suuruse poole püüdlevad, peavad õppima end alandama. Ülim sai loodus maailma emaks. Tunda oma ema tähendab tunnetada pojaseisust. Tark on inimene, kes vaatleb kõiki osi terviku seisukohalt. Suhtuge igasse inimesse nii, nagu oleksite ise tema asemel. Tasuge solvangule sõbralikkusega. Kui armastate inimesi, tõmbuvad nad teie poole — teil pole raske neid enda poole võita.
1955 131:8.5 “The Great Supreme is all-pervading; he is on the left hand and on the right; he supports all creation and indwells all true beings. You cannot find the Supreme, neither can you go to a place where he is not. If a man recognizes the evil of his ways and repents of sin from the heart, then may he seek forgiveness; he may escape the penalty; he may change calamity into blessing. The Supreme is the secure refuge for all creation; he is the guardian and savior of mankind. If you seek for him daily, you shall find him. Since he can forgive sins, he is indeed most precious to all men. Always remember that God does not reward man for what he does but for what he is; therefore should you extend help to your fellows without the thought of rewards. Do good without thought of benefit to the self.
2010 131:8.5 Suur Ülim täidab kõike: ta on vasakul ja paremal, ta toetab kogu loodut ja elab kõigi siiraste olendite sisimas. Te ei suuda Ülimat leida ega ka minna paika, kus teda ei oleks. Kui inimene tunnetab oma teguviiside pahelisust ja kahetseb südamest pattu, võib ta andestust taotleda; ta võib karistusest pääseda, tema õnnetus võib muutuda õnnistuseks. Ülim on kogu loodule turvaline varjupaik, olles inimkonna kaitsja ja päästja. Kui otsite teda iga päev, siis leiate ta. Ta võib patte andeks anda ja on seetõttu tõesti kõigile inimestele väga väärtuslik. Pidage alati meeles, et Jumal ei tasu inimesele mitte tema tegude järgi, vaid selle järgi, mis ta on, seepärast peaksite abistama oma kaasinimesi tasule mõtlemata. Tehke head, mõtlemata kasule, mida ise sellest saate.
1955 131:8.6 “They who know the laws of the Eternal are wise. Ignorance of the divine law is misery and disaster. They who know the laws of God are liberal minded. If you know the Eternal, even though your body perish, your soul shall survive in spirit service. You are truly wise when you recognize your insignificance. If you abide in the light of the Eternal, you shall enjoy the enlightenment of the Supreme. Those who dedicate their persons to the service of the Supreme are joyous in this pursuit of the Eternal. When man dies, the spirit begins to wing its long flight on the great home journey.”
2010 131:8.6 Targad on need, kes tunnevad Igavese seadusi. Jumaliku seaduse mittetundmine tähendab õnnetust ja häda. Jumala seaduste tundjad on meelelt vabad. Kui tunnete Igavest, siis teie keha võib küll hukkuda, aga teie hing jääb vaimuteenistuses ellu. Tõeliselt tark olete siis, kui tunnetate enda tähtsusetust. Kui viibite Igavese valguses, tunnete rõõmu Ülima valgustatusest. Need, kes pühendavad oma isiku Ülima teenimisele, on selles Igavese otsingus rõõmsad. Inimese surres asub vaim pikale lennule suurde koju.”
9. CONFUCIANISM
9. KONFUTSIANISM
1955 131:9.1 Even the least God-recognizing of the world’s great religions acknowledged the monotheism of the Melchizedek missionaries and their persistent successors. Ganid’s summary of Confucianism was:
2010 131:9.1 Isegi see maailma suurtest religioonidest, mis Jumalat kõige vähem tunnistas, sisaldas Melkisedeki misjonäride ja nende järjekindlate järeltulijate monoteismi. Ganid tegi konfutsianismist järgmise kokkuvõtte:
1955 131:9.2 “What Heaven appoints is without error. Truth is real and divine. Everything originates in Heaven, and the Great Heaven makes no mistakes. Heaven has appointed many subordinates to assist in the instruction and uplifting of the inferior creatures. Great, very great, is the One God who rules man from on high. God is majestic in power and awful in judgment. But this Great God has conferred a moral sense even on many inferior people. Heaven’s bounty never stops. Benevolence is Heaven’s choicest gift to men. Heaven has bestowed its nobility upon the soul of man; the virtues of man are the fruit of this endowment of Heaven’s nobility. The Great Heaven is all-discerning and goes with man in all his doings. And we do well when we call the Great Heaven our Father and our Mother. If we are thus servants of our divine ancestors, then may we in confidence pray to Heaven. At all times and in everything let us stand in awe of the majesty of Heaven. We acknowledge, O God, the Most High and sovereign Potentate, that judgment rests with you, and that all mercy proceeds from the divine heart.
2010 131:9.2 „Mis Taevas määrab, on veatu. Tõde on reaalne ja jumalik. Kõik on pärit Taevast ning Suur Taevas ei eksi. Taevas on andnud paljudele alluvatele ülesande abistada alamate loodud-olendite õpetamist ja ülendamist. Suur, väga suur on Ainus Jumal, kes valitseb inimest kõrgelt. Jumal on oma võimus majesteetlik ja kohtumõistmises kohutav. Ent see Suur Jumal on andnud moraalitunde ka paljudele alamatele inimestele. Taeva heldus ei lõpe kunagi. Heatahtlikkus on Taeva parim kink inimestele. Taevas on annetanud inimhingele ülluse, inimese voorused on selle Taeva ülluse annetamise viljad. Suur taevas on kõikemõistev ja käib inimesega kõigis tema tegemistes kaasas. Ning meil sobib kutsuda Suurt Taevast oma Isaks ja Emaks. Kui me oleme sel moel oma jumalike esiisade teenrid, siis võime usaldavalt Taevast paluda. Tunneme alati ja kõiges aukartust Taeva majesteetlikkuse ees. Me tunnistame, oo Jumal, Kõigekõrgem ja suveräänne Valitseja, et sina oled kohtumõistja ning et kogu halastus tuleb jumalikust südamest.
1955 131:9.3 “God is with us; therefore we have no fear in our hearts. If there be found any virtue in me, it is the manifestation of Heaven who abides with me. But this Heaven within me often makes hard demands on my faith. If God is with me, I have determined to have no doubt in my heart. Faith must be very near the truth of things, and I do not see how a man can live without this good faith. Good and evil do not befall men without cause. Heaven deals with man’s soul in accordance with its purpose. When you find yourself in the wrong, do not hesitate to confess your error and be quick to make amends.
2010 131:9.3 Jumal on meiega, seepärast pole meil südames hirmu. Kui minus on voorusi, siis on see märk Taevast, mis on minus. Ent see Taevas minus esitab mu usule sageli karme nõudmisi. Kui Jumal on minuga, olen järeldusele jõudnud, et mu südames pole mingit kahtlust. Usk peab olema tõsiasjadele väga lähedal ja ma ei näe inimesel võimalust elada selle hea usuta. Hea ja kuri ei taba inimesi põhjuseta. Taevas toimib inimese hingega vastavalt oma eesmärgile. Kui leiate, et olete eksinud, ärge kõhelge oma eksimust tunnistamast ja tehke see kiiresti heaks.
1955 131:9.4 “A wise man is occupied with the search for truth, not in seeking for a mere living. To attain the perfection of Heaven is the goal of man. The superior man is given to self-adjustment, and he is free from anxiety and fear. God is with you; have no doubt in your heart. Every good deed has its recompense. The superior man murmurs not against Heaven nor holds a grudge against men. What you do not like when done to yourself, do not to others. Let compassion be a part of all punishment; in every way endeavor to make punishment a blessing. Such is the way of Great Heaven. While all creatures must die and return to the earth, the spirit of the noble man goes forth to be displayed on high and to ascend to the glorious light of final brightness.”
2010 131:9.4 Tark inimene tegeleb tõe ja mitte lihtsalt elatise otsimisega. Inimese siht on saavutada Taeva täiuslikkus. Arenenum inimene tegeleb enese kohandamisega ning on vaba ärevusest ja hirmust. Jumal on sinuga, ära kahtle oma südames. Iga heategu saab tasutud. Arenenud inimene ei nurise Taeva üle ega kanna vaenu inimeste vastu. Ära tee teistele seda, mida sa ei soovi enesele tehtavat. Kuulugu iga karistuse juurde ka kaastunne, püüdke igati karistust õnnistuseks muuta. Selline on Suure Taeva tee. Kõik loodud-olendid peavad küll surema ja mulda tagasi pöörduma, kuid ülla inimese hing läheb edasi kõrge palge ette ja tõuseb lõpliku sära aulisse valgusesse.”
10. “OUR RELIGION”
10. „MEIE USUND”
1955 131:10.1 After the arduous labor of effecting this compilation of the teachings of the world religions concerning the Paradise Father, Ganid set himself to the task of formulating what he deemed to be a summary of the belief he had arrived at regarding God as a result of Jesus’ teaching. This young man was in the habit of referring to such beliefs as “our religion.” This was his record:
2010 131:10.1 Kui see vaevanõudev töö maailmausundites Paradiisi-Isa kohta leidunud õpetuste kokkukogumiseks valmis sai, asus Ganid sõnastama kokkuvõtet usust, mille ta oli omandanud Jumala kohta Jeesuse õpetuse tulemusena. See noormees tavatses nimetada neid tõekspidamisi „meie usundiks”. Ta koostas järgmise üriku:
1955 131:10.2 “The Lord our God is one Lord, and you should love him with all your mind and heart while you do your very best to love all his children as you love yourself. This one God is our heavenly Father, in whom all things consist, and who dwells, by his spirit, in every sincere human soul. And we who are the children of God should learn how to commit the keeping of our souls to him as to a faithful Creator. With our heavenly Father all things are possible. Since he is the Creator, having made all things and all beings, it could not be otherwise. Though we cannot see God, we can know him. And by daily living the will of the Father in heaven, we can reveal him to our fellow men.
2010 131:10.2 „Meie Issand Jumal on ainus Issand ning te peaksite armastama teda kogu oma meele ja südamega, andes samas oma parima, et armastada tema lapsi nii nagu iseennast. See ainus Jumal on meie taevane Isa, kelles sisaldub kõik ja kes elab oma vaimu kaudu igas siiras inimhinges. Ning meie, kes me oleme Jumala lapsed, peaksime õppima usaldama oma hinged talle kui ustavale Loojale. Meie taevasele Isale on kõik võimalik. Et ta on Looja ning loonud kõik asjad ja olendid, ei saakski see teisiti olla. Me ei saa küll Jumalat näha, kuid võime teda tunda. Ning oma igapäevase eluga taevase Isa tahte järgi võime teda oma kaasinimestele ilmutada[13].
1955 131:10.3 “The divine riches of God’s character must be infinitely deep and eternally wise. We cannot search out God by knowledge, but we can know him in our hearts by personal experience. While his justice may be past finding out, his mercy may be received by the humblest being on earth. While the Father fills the universe, he also lives in our hearts. The mind of man is human, mortal, but the spirit of man is divine, immortal. God is not only all-powerful but also all-wise. If our earth parents, being of evil tendency, know how to love their children and bestow good gifts on them, how much more must the good Father in heaven know how wisely to love his children on earth and to bestow suitable blessings upon them.
2010 131:10.3 Jumala olemuse jumalik rikkus peab olema lõpmata sügav ja igavesti tark. Me ei saa Jumalat leida teadmistega, kuid võime teda tunda oma südames isikliku kogemuse läbi. Tema kohtumõistmine võib olla küll äraarvamatu, kuid tema halastust võib vastu võtta ka madalaim olend maa peal. Isa täidab universumi, kuid elab samas ka meie südameis. Inimese meel on inimlik, surelik, kuid inimese vaim on jumalik, surematu. Jumal pole mitte ainult kõikvõimas, vaid ka kõiketeadev. Kui meie maised vanemad, kellel on pahelised kalduvused, teavad, kuidas armastada oma lapsi ja anda neile häid ande, kui palju enam peab siis hea Isa taevas oskama targalt armastada oma maiseid lapsi ja annetada neile õnnistust[14].
1955 131:10.4 “The Father in heaven will not suffer a single child on earth to perish if that child has a desire to find the Father and truly longs to be like him. Our Father even loves the wicked and is always kind to the ungrateful. If more human beings could only know about the goodness of God, they would certainly be led to repent of their evil ways and forsake all known sin. All good things come down from the Father of light, in whom there is no variableness neither shadow of changing. The spirit of the true God is in man’s heart. He intends that all men should be brothers. When men begin to feel after God, that is evidence that God has found them, and that they are in quest of knowledge about him. We live in God and God dwells in us.
2010 131:10.4 Taevane Isa ei lase ühelgi lapsel maa peal hukkuda, kui see laps soovib leida Isa ja igatseb tõesti temasarnaseks saada. Meie Isa armastab isegi õelaid ning on alati hea tänamatute vastu. Kui vaid oleks rohkem inimolendeid, kes tunnevad Jumala headust, paneks see kindlasti neid kahetsema oma pahelisi teguviise ja hülgama kõiki teadaolevaid patte. Kõik head asjad pärinevad valguse Isast, kelles pole muutlikkust ega muutumise varju. Tõelise Jumala vaim on inimese südames. Ta soovib, et kõik inimesed oleksid vennad. Kui inimene hakkab igatsema Jumala järele, on see märk, et Jumal on ta leidnud ning et inimene otsib tema kohta teadmisi. Meie elame Jumalas ja Jumal elab meis[15].
1955 131:10.5 “I will no longer be satisfied to believe that God is the Father of all my people; I will henceforth believe that he is also my Father. Always will I try to worship God with the help of the Spirit of Truth, which is my helper when I have become really God-knowing. But first of all I am going to practice worshiping God by learning how to do the will of God on earth; that is, I am going to do my best to treat each of my fellow mortals just as I think God would like to have him treated. And when we live this sort of a life in the flesh, we may ask many things of God, and he will give us the desire of our hearts that we may be the better prepared to serve our fellows. And all of this loving service of the children of God enlarges our capacity to receive and experience the joys of heaven, the high pleasures of the ministry of the spirit of heaven.
2010 131:10.5 Mind ei rahulda nüüdsest enam usk, et Jumal on kogu mu rahva Isa, ma usun nüüd, et ta on ka minu Isa. Ma püüan alati palveldada Jumalat Tõe Vaimu abil, mis mind abistab, kui ma tõeliselt Jumalat tunnetama hakkan. Ent kõigepealt palveldan ma Jumalat sel teel, et õpin täitma Jumala tahet maa peal; see tähendab, et annan oma parima, et kohelda kõiki oma kaasinimesi just nii, nagu Jumal minu arvates sooviks, et neid koheldaks. Kui me elame niisugust elu lihas, võime paluda Jumalalt paljutki ning ta täidab meie südame soovi, et võiksime olla paremini valmis oma kaasinimesi teenima. Selline Jumala laste armastav teenimine avardab meie võimet võtta vastu ja kogeda taeva rõõme, taeva vaimu hoolekande kõrgeid naudinguid[16].
1955 131:10.6 “I will every day thank God for his unspeakable gifts; I will praise him for his wonderful works to the children of men. To me he is the Almighty, the Creator, the Power, and the Mercy, but best of all, he is my spirit Father, and as his earth child I am sometime going forth to see him. And my tutor has said that by searching for him I shall become like him. By faith in God I have attained peace with him. This new religion of ours is very full of joy, and it generates an enduring happiness. I am confident that I shall be faithful even to death, and that I will surely receive the crown of eternal life.
2010 131:10.6 Ma tänan iga päev Jumalat tema sõnulseletamatute kingituste eest, ma kiidan teda tema imeliste tegude eest inimlaste heaks. Minu jaoks on ta Kõigevägevam, Looja, Võim ja Halastus, kuid mis kõige parem, ta on minu vaim-Isa ning tema maise lapsena lähen ma kunagi teda vaatama. Mu õpetaja rääkis mulle, et tema otsimisega saan ma temasarnaseks. Usuga Jumalasse olen leidnud temas rahu. Meie uus usk on väga rõõmuküllane ning annab kestva õnne. Ma olen kindel, et jään sellele ustavaks surmani ning et saan kindlasti igavese elu krooni[17].
1955 131:10.7 “I am learning to prove all things and adhere to that which is good. Whatsoever I would that men should do to me, that I will do to my fellows. By this new faith I know that man may become the son of God, but it sometimes terrifies me when I stop to think that all men are my brothers, but it must be true. I do not see how I can rejoice in the fatherhood of God while I refuse to accept the brotherhood of man. Whosoever calls upon the name of the Lord shall be saved. If that is true, then all men must be my brothers.
2010 131:10.7 Õpin kõiki asju läbi katsuma ja hoidma kinni sellest, mis on hea. Teen oma kaasinimestele kõike seda, mida sooviksin tehtavat endalegi. Selle uue usu tõttu tean, et inimene võib saada Jumala pojaks, aga vahel kohutab mind see, kui ma mõtlen, et kõik inimesed on minu vennad, kuigi see peab olema tõsi. Ma ei näe võimalust rõõmustada Jumala isaduse üle, kui ma keeldun vastu võtmast inimeste vendlust. Kõik, kes Issanda nime hüüavad, saavad päästetud. Kui see on tõsi, peavad kõik inimesed olema minu vennad[18].
1955 131:10.8 “Henceforth will I do my good deeds in secret; I will also pray most when by myself. I will judge not that I may not be unfair to my fellows. I am going to learn to love my enemies; I have not truly mastered this practice of being Godlike. Though I see God in these other religions, I find him in ‘our religion’ as being more beautiful, loving, merciful, personal, and positive. But most of all, this great and glorious Being is my spiritual Father; I am his child. And by no other means than my honest desire to be like him, I am eventually to find him and eternally to serve him. At last I have a religion with a God, a marvelous God, and he is a God of eternal salvation.”
2010 131:10.8 Nüüdsest teen oma heategusid salaja, ka palvetan enamasti omaette. Ma ei mõista hukka, et mitte olla oma kaaslaste vastu ebaõiglane. Õpin oma vaenlasi armastama; ma ei ole tõeliselt selgeks saanud, kuidas olla Jumala sarnane. Ehkki ma küll näen Jumalat neis teistes religioonides, leian ta „meie usundis” olevat kaunima, armastavama, halastavama, isikulisema ja parema. Ent eelkõige on see suur ja auline Olend minu vaimne Isa, mina olen tema laps. Ning mulle on määratud teda lõppkokkuvõttes leida ja igavesti teenida vaid siis, kui mul on aus soov olla temasarnane. Lõpuks ometi on mul usk, milles on Jumal, imeline Jumal, ja ta on igavese pääste Jumal[19].”